Lehekülje Vikipeedia:Liivakast lähteteksti vaatamine

{{/päis}} <!-- Seda rida mitte eemaldada / üle kirjutada!-->


{{See artikkel| räägib puuliigist; taimeperekonna kohta vaata artiklit [[Kuusk (perekond)]]; perekonnanime kohta vaata artiklit [[Kuusk (perekonnanimi)]].}}
{{Taksonitabel 
| nimi          = Harilik kuusk
| värvus = taimed
| seisund       = LC
| seisundi_süsteem = iucn3.1
| seisundi_ref  = <ref>{{IUCN|hindaja=Farjon, A.|nimi=Picea abies|aasta=2013|ID=42318|IUCN_aasta=2013}}</ref>
| pilt          = Kuusk Keila-Paldiski rdt ääres.jpg
| pildi_seletus = Kuusk [[Keila–Paldiski raudtee]] lähedal
| pildi_laius   = 275 px
| riik          = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond      = [[Paljasseemnetaimed]] ''Pinophyta''
| klass         = [[Okaspuud]] ''Pinopsida''
| selts         = [[Okaspuulaadsed]] ''Pinales''
| sugukond      = [[Männilised]] ''Pinaceae''
| perekond      = [[Kuusk (perekond)|Kuusk]] ''Picea''
| liik          = '''Harilik kuusk'''
| binaarne      = ''Picea abies''
| binaarse_autor = ([[Linnaeus]]) [[Gustav Karl Wilhelm Hermann Karsten|Karsten]] (1881)
| levikukaart   = Picea abies range.svg
| levikukaardi_laius = 275 px
| sünonüümid = *''Abies abies'' (L.) Rusby <small>(1892)</small>
*''Abies alpestris'' Brügger <small>(1886)</small>
*''Abies cinerea'' Borkh. <small>(1790)</small>
*''Abies erythrocarpa'' Purk. ex Nyman <small>(1881)</small>
*''Abies excelsa'' (Lam.) Poir. <small>(1805)</small>
*''Abies excelsa'' var. ''communis'' Loudon <small>(1838)</small>
*''Abies excelsa'' var. ''nigra'' Loudon <small>(1838)</small>
*''Abies excelsa'' var. ''viminalis'' (Alstr.) Lindl. & Gordon <small>(1850)</small>
*''Abies excelsa'' var. ''vulgaris'' Willk. <small>(1875)</small>
*''Abies extrema'' Th. Fr. <small>(1867)</small>
*''Abies medioxima'' Lawson <small>(1866)</small>
*''Abies montana'' Nyman <small>(1865)</small>
*''Abies pectinata'' Gilib. <small>(1792)</small>
*''Abies picea'' Mill. <small>(1768)</small>
*''Abies subarctica'' (Schur) Nyman <small>(1881)</small>
*''Abies vulgaris'' Wender. <small>(1851)</small>
*''Picea abies'' var. ''alpestris'' (Brügger) P.A. Schmidt <small>(1988)</small>
*''Picea abies'' var. ''germanica'' Lindq. <small>(1948)</small>
*''Picea alpestris'' (Brügger) Stein <small>(1887)</small>
*''Picea excelsa'' (Lam.) Link <small>(1841)</small>   
*''Picea excelsa'' var. ''alpestris'' (Brügger) Beissn. <small>(1891)</small>
*''Picea excelsa'' var. ''chlorocarpa'' Purk. <small>(1877)</small>
*''Picea excelsa'' var. ''erythrocarpa'' Purk. <small>(1877)</small>
*''Picea excelsa'' var. ''europaea'' (Tepl.) Schröt. <small>(1898)</small>
*''Picea excelsa'' var. ''integrisquamis'' Carrière <small>(1855)</small>
*''Picea excelsa'' var. ''nigra'' (Loudon) Willk. <small>(1887)</small>
*''Picea excelsa'' var. ''viminalis'' (Alstr.) Casp. <small>(1878)</small>
*''Picea integrisquamis'' (Carrière) Chiov. <small>(1935)</small>
*''Picea montana'' Schur <small>(1851)</small>
*''Picea obovata'' var. ''alpestris'' (Brügger) A. Henry <small>(1913)</small>
*''Picea rubra'' A. Dietr. <small>(1824)</small>
*''Picea subarctica'' Schur <small>(1853)</small>
*''Picea vulgaris'' Link <small>(1830)</small>
*''Picea vulgaris'' var. ''chlorocarpa'' (Purk.) Jacobasch <small>(1882)</small>
*''Picea vulgaris'' var. ''erythrocarpa'' (Purk.) Jacobasch <small>(1882)</small>
*''Picea vulgaris'' var. ''europaea'' Tepl. <small>(1869)</small>
*''Picea vulgaris'' var. ''viminalis'' (Alstr.) Casp. <small>(1873)</small>
*''Pinus abies'' L. <small>(1753)</small>
*''Pinus abies'' var. ''viminalis'' (Alstr.) Lilj. <small>(1792)</small>
*''Pinus abies'' subsp. ''vulgaris'' Voss <small>(1913)</small>
*''Pinus excelsa'' Lam. <small>(1778)</small>
*''Pinus picea'' Du Roi <small>(1771)</small>
*''Pinus picea'' var. ''carpatica'' (Loudon) Endl. <small>(1847)</small>
*''Pinus picea'' var. ''nigra'' (Loudon) Endl. <small>(1847)</small>
*''Pinus picea'' var. ''viminalis'' (Alstr.) Endl. <small>(1847)</small>
*''Pinus picea'' var. ''vulgaris'' Loudon ex Endl. <small>(1847)</small>
*''Pinus pyramidalis'' Salisb. <small>(1796)</small>
*''Pinus sativa'' Lam. <small>(1778)</small>
*''Pinus viminalis'' Alstr. <small>(1777)</small><ref name="catalogue" />
}}
'''Harilik kuusk''' (''Picea abies'') on [[männilised|männiliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[kuusk (perekond)|kuuse]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[igihaljus|igihaljas]] [[okaspuu]].

Hariliku kuuse levila on üsna suur. Ta kasvab [[Euroopa]] põhja-, kesk- ja idaosas. Levila ulatub põhjas [[igikelts]]a piirini, lõunas Põhja-[[Kreeka]]ni ning läänes [[Keskmassiiv]]ini [[Prantsusmaa]]l. Idapiiri on raske määratleda, kuna harilik kuusk annab [[hübriid]]e [[siberi kuusk|siberi kuusega]]. Siberi kuuske peavad paljud botaanikud aga hariliku kuuse alamliigiks.

Harilik kuusk on [[Eesti]] ainus looduslik kuuseliik ning leviku järgi [[harilik mänd|männi]] ja [[kask|kase]] järel kolmas puuliik Eesti metsades. Kuusk talub varju ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub ta välja teisi puuliike.

Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400–500 aasta vanuseks.

Kuusk on ka väga populaarne [[jõulupuu]].

1997. ja 2020. aastal oli kuusk ajakirja [[Eesti Loodus]] eestvedamisel valitud [[aasta puu]]ks.<ref>[http://www.loodusring.ee/aasta-2020-tegijad-looduses Aasta 2020 tegijad looduses] (vaadatud 26.01.2020)</ref>

== Botaanilised tunnused ==
=== Suurus ===

Kuusk kasvab tavaliselt kuni 30 m, soodsates tingimustes 50–60&nbsp;m kõrguseks.<ref name=bio2 /> Suurimad isendid on kasvanud [[Tšehhi]] [[Sudeedid|Sudeetides]] (64,5&nbsp;m) ja [[Rumeenia]]s (62&nbsp;m)<ref name=okaspuud />.

[[Tüvi]] on üldjuhul sirge ning selle läbimõõt on vanadel puudel tavaliselt kuni 1&nbsp;m, [[Karpaadid|Karpaatides]] ja [[Alpid]]es kuni 1,5–2,0 (2,4)&nbsp;m. Kasv kestab kuni kõrge eani ja seetõttu on ka vanade puude latv terav.

Koonusjas [[võra]] algab valgusküllases kasvukohas maapinna lähedalt. Puistus alumised oksad kuivavad ruttu, kuid laasuvad halvasti. Oksad asetsevad tavaliselt horisontaalselt, tüve alumises osas ja vanematel puudel on nad rippuvad.<ref name=dendro />

=== Tüve koor ===
[[Pilt:Stoleté smrky hornopožárského lesa (008).JPG|pisi|vasakul|Umbes 200-aastaste puude tüved]]
Noortel kuuskedel on tüve koor punakaspruun või hall<ref name=kuused />, sile. Umbes 35–40-aastastel puudel tüve alaosas koor lõheneb ja tekib plaatjas korp, mis veelgi vanematel (ligikaudu 100-aastastel) puudel hakkab kestendama<ref name=dendro /> ja on hallikaspruuni värvusega<ref name="Godet28">Jean-Denis Godet. "Puude ja põõsaste määraja", [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]], lk 28, 2000</ref>. Paksu korbaga puid esineb väga harva ning õhukese koore tõttu saavad kuused hooldusraietel sageli koore- ja tüvevigastusi. Samuti vigastavad koort [[põder|põdrad]], kes toituvad 20–40-aastaste kuuskede koorest.<ref name=okaspuud />

Esineb ka haruldasi tüvevorme. Näiteks on Põlva lähistelt [[Kiidjärve|Kiidjärvelt]] leitud nn [[krokodillikuusk]] – neljakandiliste köbrudega koorega kuusk.{{lisa viide}}

=== Juurestik ===

Kuuse [[juurestik]] on üldjuhul maapinna lähedal ja vaid hästi vett läbilaskvates sügavates muldades moodustuvad sügavale tungivad ankurdavad juured. Maapinnalähedase juurestiku tõttu esineb harilike kuuskede hulgas sageli [[tormiheide]]t ning samuti on puud selle tõttu [[põud|põuakartlikud]]<ref name=bio />. Liigniisketel muldadel asuvad juured pealmises 20–30&nbsp;cm paksuses mullakihis.<ref name=dendro />

=== Võrsed, pungad ja okkad ===
[[Pilt:Pinaceae cones (immatures).JPG|pisi|vasakul|Isasõisikud enne õitsemist]]
[[Pilt:Rødgranskud bavnhoej.jpg|pisi|vasakul|Noored võrsed]]
Kuuse noored [[võrse]]d on punakaspruunid või helekollakaspruunid, nõrgalt läikivad, paljad või hõredalt pruunikate karvadega kaetud. Varisenud okaste juures jääb võrse karedaks. [[Pung]]ad on 5–7&nbsp;mm pikad<ref name=conifers />, pruunikad, vaiguta ja terava tipuga.<ref name=dendro /> 
Õiepungad (eriti [[emasõis|emasõite]] pungad) on lehepungadest mõnevõrra suuremad (pikkus kuni 8&nbsp;mm). Võrsete tipupungad on ümbritsetud eri kaugustel asetsevate külgpungadega<ref name=kuused /> need on kitsasmunajad ja võrsest eemale hoidvad.<ref name="Godet28"/> Pungade puhkemise järgi eristatakse vara- ja hiljapuhkevat vormi, puhkemise vahe on 1–2 nädalat ning varapuhkevad kuused saavad sageli hiliskülmakahjustusi.<ref name=okaspuud />

Värsked võrsed on pehmed, söödavad ja meeldiva hapuka maitsega, sest sisaldavad [[C-vitamiin]]i.<ref name=bio /> Mõne nädala vanusena hakkavad nad puituma. Puitunud võrsed enam süüa ei kõlba.

[[Okas|Okkad]] on keskmiselt 1,3–2,5&nbsp;cm pikad, tumerohelised, läikivad, kahe vaigukäiguga ning püsivad võrsetel 6–7, võra tipuosas kuni 10 aastat.<ref name=bio2 /> Saastunud õhuga piirkondades varisevad nad varem. Tipuosas rohkem valgust saavad okkad kinnituvad võrsetele radiaalselt, läbilõikes on nad rombjad ja nende tipp on terav. Vähem valgust saavad okkad asuvad võra varjatud osades ebaselgelt kahes reas, on lamedamad, pehmemad ja rohelisemad.<ref name=dendro />

=== Isaskäbid ja emaskäbid ===
[[Pilt:Picea abies young female cone - Keila.jpg|pisi|vasakul|Emaskäbi püstiselt võrsel]]
[[Pilt:Picea abies cones 1.jpg|pisi|vasakul|Valmimata käbid]]
Kuuse isaskäbid on 1,0–2,5&nbsp;cm pikkused, moodustuvad eelmise aasta võrsete okaste vahele, on algul ümarad ja punased, pärast tolmlemist ruljad ja kollakad, alusel ümbritsetud heleroheliste soomusjate kattelehtedega. Emaskäbid asetsevad eelmise aasta võrsete tipul, on silinderjad, püstised, helepunased või rohekad.<ref name=dendro /><ref name=kuused />

Kuusk on [[tuultolmlemine|tuultolmleja]].<ref name=bio2 />

=== Käbid ja seemned ===

Noored kuuse[[käbi]]d on violetsed või rohelised, valminult helepruunid või punakaspruunid, rippuvad, pikkus 10–16&nbsp;cm, läbimõõt 3–4&nbsp;cm. Levila piirides väheneb käbide keskmine suurus põhja ja ida suunas, samuti on käbid väiksemad mägedes<ref name=kuused/>. [[Alpid]]es, [[Karpaadid|Karpaatides]] ja [[Juura mäed|Juura mägedes]] kasvaval teisendil (var. ''acuminata'') on aga kuni 18&nbsp;cm pikkused käbid.<ref name=conifers />

Käbide [[kattesoomus]]ed on väga väikesed (lühemad kui [[seemnesoomus]]ed) ja piklikud. Seemnesoomused on rombjad või äraspidimunajad, väljaulatuv osa on kolmnurkne või kaarjas, tavaliselt lainja või täkilise servaga, harvem ühtlaselt kaarduva sileda servaga või väikese tömbi tipuga.<ref name=dendro /><ref name=kuused/>

[[Seeme|Seemned]] on munaja kujuga, teravneva tipuga, 4–5&nbsp;mm pikad, tumepruunid, peaaegu läiketa, asetsevad paarikaupa kattesoomuste all, varustatud helepruuni, kergesti eralduva, läikiva ja kestast umbes kolm korda pikema ning helepruuni tiivaga<ref name=kuused />. Seemne mass on 3–9&nbsp;mg.<ref name=dendro />

== Levik ja kasvukohad ==
Harilik kuuse levila on üsna suur. Ta kasvab [[Euroopa]] põhja-, kesk- ja idaosas. Levila ulatub põhjas [[igikelts]]a piirini, lõunas Põhja-[[Kreeka]]ni ning läänes [[Keskmassiiv]]ini [[Prantsusmaa]]l. Idapiiri on raske määratleda, kuna harilik kuusk annab [[hübriid]]e siberi kuusega. Siberi kuuske peavad paljud botaanikud aga hariliku kuuse alamliigiks.<ref name=conifers />

Mägedes on kasvukoha maksimaalsed kõrgused järgmised: [[Harz]]i mäestikus 1000&nbsp;m, [[Sudeedid|Sudeetides]] umbes 1100&nbsp;m, [[Karpaadid|Karpaatides]] 1500&nbsp;m ning Alpides kuni 2210&nbsp;m.<ref name=dendro />
[[Pilt:Smrce na Kopaoniku.jpg|pisi|vasakul|Harilikud kuused Serbia mägedes]]
[[Pilt:Pillapalu metsasiht.jpg|pisi|Talvine kuusik [[Pillapalu]]s]]
Levila põhja- ja idaosas kasvavad kuused taluvad talvel külma kuni –52&nbsp;°C. Samas on puu tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes, eriti levila lääneosas, kus külma esineb sageli pärast pungade puhkemist. Eriti ohtlikud on hiliskülmad noortele puudele. Külmakahjustusi esineb kõige rohkem madalates kasvukohtades. Kahjustunud okkad tõmbuvad hiliskevadel pruuniks või mustaks. Metsaservadel või pärast raiet võivad lõunasuunalistel külgedel kasvavad kuused jääda õhukese koore tõttu päikesepõletusest tingitud koorepõletikku, mis põhjustab koore kuivamist ja eraldumist. Väga hea varjutaluvus võimaldab väikestel kuuskedel suuremate puude varjus kasvada, mis omakorda aitab külma- ja kuumakahjustusi vältida.<ref name=dendro />

Harilik kuusk kasvab mitmesugustel värsketel ja niisketel [[muld]]adel, alates [[saviliivmuld]]adest kuni raskete [[liivsavimuld]]adeni, samuti hästi lagunenud [[turvasmuld|turvasmullal]]. Ta ei talu kuiva mulda ega madalat [[õhuniiskus]]t. Mullad on [[kuusik]]utes sageli [[leetumine|leetunud]]. Mahalangenud okkad lagunevad keskmiselt kolme aasta jooksul. Pikaajaline lagunemine soodustab toor[[huumus]]e teket, mis omakorda soodustab leetumist ja mullatingimuste halvenemist. Seisva veega küllastunud muldades kasvab kuusk halvasti, kuna seal pole tema jaoks piisavalt [[hapnik]]ku. [[Allikas|Allikate]] ja [[oja]]de kallastel aga kasvab kuusk üsna hästi tänu vee liikumisele. Kuivadel muldadel ja rabades tõrjub [[harilik mänd]] ta puistust välja<ref name=bio />, seevastu viljakamatel ja parasniisketel muldadel tõrjub kuusk omakorda männi välja. Harilik kuusk kasvab Eestis tavaliselt [[segamets]]ades koos [[arukask|arukase]], [[harilik haab|hariliku haava]], hariliku männiga jt. Puhtkuusikuid on tekkinud peamiselt kultiveerimise või hooldusraiete tulemusena.<ref name=dendro />

== Eluiga ==
[[Pilt:Old-Tjikko-2011-07-19-001.jpg|pisi|püsti|vasakul|Dalarna läänist leitud puu]]

Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400–500 aasta vanuseks.<ref name=bio2 /><ref name=dendro /> 2004. aastal leiti aga Rootsi [[Dalarna lään]]ist madal kuusk, kelle [[juurestik]]u vanuseks määrati [[radiosüsiniku meetod]]il 9550 aastat. Puu kasvab 910&nbsp;m kõrgusel merepinnast, tema kõrgus on ligi 4&nbsp;m ning selle maapealse osa vanuseks loetakse umbes 600 aastat. Juurestiku pikaealisuse tagab võime endale ikka ja jälle uus tüvi kasvatada.<ref name="Dalarna" />

== Paljunemine ja kasv ==
Harilik kuusk on [[ühekojalisus|ühekojaline taim]] ja paljuneb peamiselt seemnetega. Samas suudab ta ka [[vegetatiivne paljunemine|vegetatiivselt paljuneda]] alumiste okste juurdumisega<ref name=bio2 />. Käbikandvus algab väga valgusküllases kasvukohas 20–30 aasta, puistus 30–50 aasta vanuselt.<ref name=kuused />

Kuusk suudab paljuneda ka nii, et kohtadesse, kus juurestik ulatub maapinnale, kasvavad maapinnale ulatuvate juurte otsa oksad. Niimoodi võib maapind soodsates tingimustes olla kaetud mitte rohu, vaid maapinnast välja kasvavate okstega.

[[File:Harilik kuusk 1.jpg|thumb|left|Harilik kuusk Loime külas Viljandimaal. Paarikümneaastane puu hakkab latiikka jõudma]]
[[Pilt:Fichtenkeimling 09-01.JPG|pisi|150px|20 päeva vanune seemik]]
[[Pilt:Picea abies 006.jpg|pisi|150px|Seeme]]

Soodsatel tingimustel võivad üksikud käbid tekkida 15 aasta vanustele puudele. Seemnete idanevus on üldjuhul üsna kõrge ja säilib 4–5 aastat (idanevusprotsent väheneb järk-järgult).<ref name=dendrovene />

[[Tolmlemine]] toimub levila lõunaosas [[aprill]]i lõpus või [[mai]] alguses, Eestis tavaliselt mais ja levila põhjaosas [[juuni]] teises pooles. Seemned valmivad sama aasta [[september|septembris]]-[[oktoober|oktoobris]], levila põhjaosas aga võivad külmal aastal üldse mitte valmida. Seemnete varisemine algab [[märts]]is-aprillis ja kestab kuni sügiseni. Eestis ja selle lähipiirkondades variseb kõige rohkem seemneid mais. Head seemneaastad esinevad 4–5 aasta järel, heades kasvutingimustes sagedamini kui halvemates. Väga headel seemneaastatel võib kuuse puhtpuistu toota 90–158&nbsp;kg seemneid ühe hektari kohta. Kuuseseemned on [[taiga]]s oluliseks toiduallikaks [[valgejänes]]tele, [[kuuse-käbilind]]udele, oravatele{{lisa viide}} ja [[rähn]]idele. Valmivate seemnete hulka võivad oluliselt vähendada mitmesugused käbisid ja seemneid kahjustavad kahjurputukad.<ref name=dendrovene />

[[Tõuse|Tõusmed]] tärkavad 3–4 nädalat pärast idanemist ja neil on 8–9 (harva ka 10) [[iduleht]]e. Noores eas (esimesed 10–15 aastat) on puude kasvukiirus üsna madal. 3 aasta vanused [[seemik]]ud on umbes 20&nbsp;cm kõrgused. Puude juurdekasvu kiirus on kõige suurem 15–25 (35) aastastel puudel, küündides soodsates tingimustes 70–100&nbsp;cm aasta kohta. Üle 100-aastaste puude juurdekasv väheneb oluliselt.<ref name=dendro />

== Koht ökosüsteemis ==
Kuusk on tähtis toiduobjekt paljudele loomadele. Tema seemneid söövad [[rähn]]id ja [[käbilind|käbilinnud]], [[orav]]ad ja [[hiir]]ed. Noored kuusekasvud on hea C-vitamiini allikas.<ref name=bio2 />

Paljudele linnuliikidele, samuti oravatele on kuusk pesapuuks, sest tiheda võra sisse saab pesa hästi ära peita, et vaenlased seda ei märkaks.<ref name=bio2 />

Kuuse juured elavad [[sümbioos]]is [[kuuseriisikas|kuuseriisikaga]], moodustades [[mükoriisa]].<ref name=bio2 /> Seeneniidid aitavad kuusel mullast [[vesi|vett]] kätte saada.<ref name=bio />

Kuuse koort kahjustavad üraskid, sügavamale puidu sisse teevad oma käike [[siklased|siklaste]] [[vastne|vastsed]]. Kuusel on palju [[parasitism|parasiitseid]] [[seen]]i, näiteks [[juurepess]], [[kännupess]] ja [[kuusetaelik]].<ref name=bio2 />

== Kasutamine ==
{{vaata| Kuusepuit}}

[[Pilt:Fichte Leimholz 2009.jpg|pisi|Hariliku kuuse puit]]
[[Pilt:Juletræet.jpg|pisi|Harilik kuusk jõulupuuna]]
[[Pilt:Picea abies MHNT.BOT.2010.6.79.jpg|pisi|Kuuse puit]]
Hariliku kuuse puit on peaaegu valge, helekollaka varjundiga, nõrgalt läikiv, kerge, pehme, hästi lõhestatav ja töödeldav<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Mägi |eesnimi=Ruth |autor-link=Ruth Mägi |kuupäev=2024-05-26 |pealkiri=Meie esivanemate tarkust: kuidas kasutada puitu nii, et midagi raisku ei läheks! |url=https://moodnekodu.delfi.ee/artikkel/82076169/meie-esivanemate-tarkust-kuidas-kasutada-puitu-nii-et-midagi-raisku-ei-laheks |vaadatud=2024-05-26 |väljaanne=Moodne Kodu |keel=et}}</ref>, keskmiste mehaaniliste omadustega, milles jääb alla hariliku männi puidule. [[Lülipuit]] ja [[maltspuit]] on sama tooniga. Aeglaselt kasvanud puude puit on roosakas. [[Aastaring]]i sügisene tumedam osa on kevadisest heledamast osast selgelt eristatav. Puukoor sisaldab 5–17% [[parkaine]]id. Seemned sisaldavad kuni 30% [[õli]], mida kasutati varem [[lakk]]ide tootmisel. Koorest ja kändudest toodeti [[vaik]]u ja [[tõrv]]a. Okkad sisaldavad [[A-vitamiin|A-]] ja [[C-vitamiin]]i ning okastest toodetud jahu saab kasutada loomasöödana.<ref name=kuused />

Kuusepuidus on keskmiselt 1,7% vaiku ja sellel on keskmised säilivusomadused. Välitingimustes maapinnaga kontaktis olev puit säilib keskmiselt 4–5 aastat, lageda taeva all olev puit 55 (40–75) aastat ja varjualuses olev puit 60 (50–75) aastat.<ref name=lehispuit />

Puidus on rohkesti oksakohti, samuti lõheneb ja kõmmeldub kuusepuit kergemini kui männipuit. Sellepärast on ta ehitusmaterjalina männist viletsam<ref name=bio />. Samas pole ta nii vaigune ega lase vett läbi, mistõttu oksavabast kuusepuidust valmistatakse veenõusid.
{| class="wikitable"
|+Puidu mehaanilised omadused<br>12% niiskusesisalduse juures<ref>Jozef Kúdela, Stanislav Kurjatko. "Wood structure and properties '02", Arbora Publishers, 2003. ISBN 8096708899.</ref>
! Omadus !! Väärtus
|-
| align="center"| [[Tihedus]] || 465&nbsp;kg/m³
|-
| align="center"| [[Elastsusmoodul]] || 9690 MPa
|-
| align="center"| [[Paindetugevus]]|| 74,5 MPa
|-
| align="center"| [[Survetugevus]], pikikiudu || 45,2 MPa
|}

Puitu kasutatakse laialdaselt [[ehitusmaterjal]]ina, sellest valmistatakse [[tselluloos]]i, saematerjali, [[vineer]]i, mööblit, vaate, poste, voodrilaudu, [[uks]]i ja [[aken|aknaid]], [[põrand]]aid, põllutööriistu<ref name=":0" /> jms. Ühtlaste aastaringide tõttu on ta oluline toormaterjal muusikariistade tööstuses, seda kasutatakse näiteks [[kannel]]de, [[viiul]]ite, [[kõlalaud]]ade jms valmistamisel.<ref name=bio/> Kuusk on ka väga populaarne [[jõulupuu]] (eelkõige Põhja-Euroopas), kuigi tema okkad püsivad võrsetel vähem aega kui nulgudel. Küttepuuna pole kuusk eriti kõrgelt hinnatud.<ref name=kuused /><ref name=metstoidab />

Harilik kuusk on väga populaarne aedades ja parkides kasvatatav ilupuu. Ulatusliku levila tõttu on tal üle 100 [[kultivar]]i. Puud taluvad hästi kärpimist, mistõttu harilikku kuuske kasutatakse sageli hekitaimena.<ref name=bio /> Peale selle kasvatatakse puid tuule- ja tuisutõkete loomisel, eriti maanteede ja raudteede ääres. Linnades ja tööstuspiirkondades pole hariliku kuuse kasvatamine kuigi perspektiivikas, sest ta talub halvasti [[tahm]]a ja [[heitgaas]]e.<ref name=dendro />

Kuusk sobib hästi [[bonsai|bonsaiks]].<ref name=bonsai/>

== Harilik kuusk Eestis ==
[[Pilt:Picea abies forest in Estonia.JPG|pisi|vasakul|Noor kuusik [[Suur Munamägi|Suure Munamäe]] läheduses. Hästi on näha valguskonkurentsis ära kuivanud alumised oksad]]
[[Pilt:Uduvine.jpg|pisi| [[Uduvine]] längus kuusega Kasari luhal. [[Matsalu rahvuspark]]]]
[[Mets]]a, kus kuusk on arvukaim puuliik, nimetatakse [[kuusik]]uks. Eestis on kuusk ja mänd kõige olulisemad tarbepuud. Jõulupuuna seati kuusk esimest korda Tallinna turuplatsile üles juba [[1441]], kodudes sai see tavaks 1860.–1870. aastatel.<ref name=okaspuud />

Harilik kuusk on [[Eesti]] ainus looduslik kuuseliik ning leviku järgi männi ja kase järel kolmas puuliik Eesti metsades. Kuusikud katavad 18,7% Eesti metsamaadest ja kuuse kogutagavara osakaal metsades on 19,9% (2016. aasta andmed). Kõige suurem on kuusikute osakaal [[Järva maakond|Järva maakonnas]] (27,3%), järgnevad [[Lääne-Viru maakond]] (27,0%) ja [[Võru maakond]] (23,2%).<ref name="mets2016" />

Eesti kõrgeim kuusk kasvas [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Räpina vald|Räpina vallas]]. Selle kõrguseks mõõdeti 2015. aasta novembris 48,6 meetrit<ref name=err />. 2019. aastal kuivas puu ära.<ref>[https://www.err.ee/983422/eesti-korgeim-kuusk-kuivas-ara Eesti kõrgeim kuusk kuivas ära], ERR</ref> Tavaliselt kasvavad kuused Eestis kuni 30, maksimaalselt kuni 52 meetri kõrguseks<ref name=okaspuud />.

Eesti jämedaim kuusk – [[Punde puntrakuusk]] – kasvab [[Võrumaa]]l [[Punde järv]]e ääres. 2005. aastal mõõdeti puu ümbermõõduks rinna kõrguselt 4,0&nbsp;m, mis teeb läbimõõduks ligikaudu 1,27&nbsp;m. Allpool rinnakõrgust hargnevatest kuuskedest on jämedaim [[Valgamaa]]l kasvav Tsuura kuusk, kelle ümbermõõt on 4,32&nbsp;m (0,8&nbsp;m kõrguselt).<ref name="loodusajakiri" />

Eestis on kuusk tavaline metsapuu. Ta on nõudlik mullaviljakuse suhtes, tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes ja üsna põuatundlik. Kuusk talub varju ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub ta välja teisi puuliike. Kuusest veel varjutaluvam puuliik Eestis on [[Harilik jugapuu|jugapuu]]. Talvede suhtes on kuusk väga külmakindel.<ref name=bio2 />

Kuuse levinud rahvapärased nimetused on '''kuus''', '''kuusepuu''' ja '''nõglapuu'''.<ref name=bio2 />

=== Eesti kuusikute andmeid ===
[[Pilt:Picea abies Keila nov 2010.jpg|pisi|Harilik kuusk [[Keila]]s Tammiku tee ääres]]

{| class="wikitable"
|+Kuusikute osakaal boniteediklassides protsentides<ref name="mets2016" />
! Boniteediklass !! Ia !! I !! II !! III !! IV !! V !! Va
|- 
| align="center"| Osakaal
| 35,5 || 40,6 || 17,3 || 5,3 || 1,0 || 0,2 || 0,1
|}

{| class="wikitable sortable"
|+Kuusikud metsatüüpides<ref name=mets2016 />
! width=150| Metsatüüp
! Kuusikute<br>pindala, km² !! Kuusikute osakaal<br>metsatüübi pindalast, % !! Osakaal kuusikute<br>kogupindalast, %
|- align="center"
| [[Laanemetsad]] || 2023 || 31,6 || 47,2
|- align="center"
| [[Palumetsad]] || 1121 || 20,8 || 26,2
|- align="center"
| [[Kõdusoometsad]]|| 429 || 13,7 || 10,0
|- align="center"
| [[Soovikumetsad]] || 327 || 9,1 || 7,6
|- align="center"
| [[Salumetsad]] || 287 || 12,1 || 6,7
|- align="center"
| [[Loometsad]] || 78 || 14,0 || 1,8
|- align="center"
| [[Soometsad]] || 9 || 0,7 || 0,2
|- align="center"
| [[Puistangute metsad]] || 7 || 3,0 || 0,2
|- align="center"
| [[Rabastuvad metsad]]|| 2 || 2,3 || 0,0
|- align="center"
| [[Nõmmemetsad]] || 2 || 4,0 || 0,0
|}

=== Eesti pärisnimed ===

Eestis on hariliku kuuse nimetusest moodustatud perekonna- ja kohanimesid. [[Kuusk (perekonnanimi)|Kuusk]] on üks levinumaid perekonnanimesid ja on esinemissageduselt Eestis 19. kohal (2023. aasta seisuga).<ref>https://www.stat.ee/nimed/pere/Kuusk</ref>

== Haigused ja kahjurputukad ==
[[Pilt:Armillaria.jpg|pisi|Söögiseenena tuntud [[külmaseen]]ed tekitavad juuremädanikku]]
[[Pilt:Bog spruce forest.JPG|pisi|Üraskite ründe tõttu kuivanud puud]]
=== Seenhaigused ===

Seenhaigustest teeb kuuskedele kõige suuremat kahju [[kuuse-juurepess]], mida tekitab seen ''Heterobasidion parviporum''. Haigusse nakatunud puud jäävad kiratsema või hukkuvad. Nakatuda võivad puud igas vanuses. Kui männil kahjustab juurepess vaid juuri, siis kuusel levib südamemädanik juurekaelast ülespoole tüvesse. Haigestunud puudel esineb vaigujooks juurekaela piirkonnas. Vanematel puudel võib märgata tüve alumise osa mädanikust tingitud jämenemist. Nakatumine toimub vahetult vigastatud juurte või tüve kaudu või [[känd]]ude vahendusel. Kännust juurtesse levinud seen nakatab naaberpuid juurte kaudu. Haiguse levikut soodustavad suvised raied, pidevad hooldusraied ja tihedamad okaspuupuistud.<ref name=kahjurid />

Söögiseentena tuntud [[külmaseen]]ed (''Armillaria'' spp.) tekitavad samuti juure- ja tüvemädanikku. Haiguse tunnusteks on rohke vaigujooks juurtel ja tüvel. Mädanevate juurte tõttu nõrgenenud puud ründavad kahjurputukad, põhjustades puu hukkumist. Külmaseened levivad sageli keskealistes ja vanemates kuusikutes.<ref name=kahjurid />

Epideemiliste puhangutena esinev [[okaspuu-võrsevähk]], mida tekitavad seened ''[[Gremmeniella abietina]]'' ja ''Ascocalyx abietina'', kahjustab kuuskede võrsete koorealuseid kudesid, mille tagajärjel võrse kuivab koos pungadega.<ref name=kahjurid />

=== Kahjurputukad ===

[[Juureürask]]id (''Hylastes'' spp.) kahjustavad noorte kuuskede juurekaela ja peajuure [[kambium]]i ning tihti ulatuvad kahjustused puitu. Suurimat kahju tekitavad kuusikutes aga need ürasklased, kes uuristavad käike koores või puidus. Kuusel esinevad peamiselt [[kuuse-kooreürask]] (''Ips typographus''), [[harkkidane kooreürask]] (''Ips duplicatus''), [[väike-kooreürask]] (''Ips amitinus''), [[harilik võraürask]] (''Pityogenes chalcographus''), [[niineürask]]id (''Polygraphus'' spp.) jt. Eesti kuusikutes on neist kõige sagedasem ja tavalisem kuuse-kooreürask, keda esineb eriti rohkelt põuastel aastatel või põlengutes ja tormis kahjustunud metsades.<ref name=kahjurid />

== Vaata ka ==
* [[Kuuskede kuningas]]
* [[Losu hiiekuusk]]
* [[Tädu kuusk]]
* [[Puuri ristikuusk]]
* [[Krokodillikuusk]]
* [[Eesti pärismaised puud]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="catalogue">{{netiviide | url = http://www.catalogueoflife.org/annual-checklist/2010/details/species/id/5648219| pealkiri = Conifer database: ''Picea abies'' var. ''abies''| väljaanne = Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist| vaadatud = 10.05.2010| keel = inglise}}</ref>
<ref name=bio2>[http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/kuusk2.htm "Harilik kuusk"] bio.edu.ee</ref>
<ref name=okaspuud>[[Eino Laas]]. "Okaspuud", Tartu: Atlex, 2004</ref>
<ref name=dendro>[[Endel Laas]]. "Dendroloogia", Tallinn: Valgus, 1987</ref>
<ref name=kuused>V. Hainla, U. Valk. "Eestis kasvavad kuused", Tartu, 1961</ref>
<ref name=bio>[https://web.archive.org/web/20070421084128/http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/kuusk.htm "Harilik kuusk"] bio.edu.ee</ref>
<ref name=conifers>{{netiviide | url = http://www.conifers.org/pi/Picea_abies.php| pealkiri = ''Picea abies''| väljaanne = www.conifers.org| vaadatud = 07.11.2010| keel = inglise}}</ref>
<ref name="Dalarna">{{netiviide | url = http://www.science20.com/news_releases/dalarna_spruce_in_sweden_is_worlds_oldest_living_tree| pealkiri = Dalarna Spruce In Sweden Is World's Oldest Living Tree| väljaanne = www.science20.com| vaadatud = 07.11.2010| keel = inglise}}</ref>
<ref name=dendrovene>Шиманюк А.П. "Дендрология", Москва: Лесная промышленность, 1974</ref>
<ref name=lehispuit>{{netiviide| url = https://bibliotek.dk/da/moreinfo/netarchive/870970-basis%253A28013639| pealkiri = Larch wood – a literature review| autor = Andreas Bergstedt, Christian Lyck| failitüüp = PDF| täpsustus = ISBN 978-87-7903-337-5| väljaanne = Forest & Landscape Working Papers| aeg = 2007| koht = Hørsholm| väljaandja = University of Copenhagen| vaadatud = 09.11.2010| keel = inglise| arhiivimisaeg = 19.10.2014| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20141019014204/https://bibliotek.dk/da/moreinfo/netarchive/870970-basis%253A28013639| url-olek = ei tööta}}</ref>
<ref name=metstoidab>{{netiviide| url = http://www.empl.ee/images/stories/pdf_failid/EMTL_mapp_sisu.pdf| pealkiri = Mets toidab| autor = | failitüüp = PDF| täpsustus = Õppematerjal koolidele| väljaanne = www.biogeoliit.ee| aeg = 2008| koht = | väljaandja = Eesti Metsatööstuse Liit| vaadatud = 10.11.2010| keel = }}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>
<ref name="bonsai">{{netiviide| url = http://www.makebonsai.com/guide/bonsailink.asp?quicklink=5027&name=Picea_abies| pealkiri = ''Picea abies''| väljaanne = www.makebonsai.com| vaadatud = 15.06.2011| keel = inglise| arhiivimisaeg = 9.11.2010| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20101109134615/http://www.makebonsai.com/guide/bonsailink.asp?quicklink=5027&name=Picea_abies| url-olek = ei tööta}}</ref>
<ref name="mets2016">{{netiviide| url = http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/mets2016_08.09.pdf| pealkiri = Aastaraamat mets 2016| autor = | failitüüp = PDF| täpsustus = | väljaanne = www.keskkonnaagentuur.ee| aeg = | koht = | väljaandja = Keskkonnaministeerium| vaadatud = 01.12.2018| keel = | arhiivimisaeg = 2.02.2018| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20180202071452/http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/mets2016_08.09.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref>
<ref name=err>{{netiviide | url = http://uudised.err.ee/v/eesti/a3e15258-9475-45cc-9545-f78de9f80106/polvamaa-mets-peitis-endas-eesti-korgeimat-kuuske-ja-mandi| pealkiri = Põlvamaa mets peitis endas Eesti kõrgeimat kuuske ja mändi| väljaanne = uudised.err.ee| vaadatud = 1.12.2015| keel = }}</ref>
<ref name="loodusajakiri">{{netiviide | url = http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2413_2401.html| pealkiri = Võrumaa, põlispuude kuningriik| väljaanne = www.loodusajakiri.ee| vaadatud = 15.06.2011| keel = }}</ref>
<ref name=kahjurid>{{netiviide| url = http://avatudylikool.emu.ee/userfiles/Avatud%20Ylikool/TR%C3%9CKISED/broshyyr%20metsakaitse.pdf| pealkiri = Metsakahjustused ja nende ennetamine| autor = Ivar Sibul| failitüüp = PDF| täpsustus = ISBN -10 9985-816-99-4| väljaanne = | aeg = 2006| koht = | väljaandja = Eesti Maaülikooli avatud ülikool| vaadatud = 07.11.2010| keel = | arhiivimisaeg = 14.04.2010| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20100414232106/http://avatudylikool.emu.ee/userfiles/Avatud%20Ylikool/TR%C3%9CKISED/broshyyr%20metsakaitse.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref>
}}

== Välislingid ==
{{commons|Picea abies}}
* {{Elurikkus}}
* [http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/kuusk.htm Harilik kuusk]

{{Head artiklid}}

[[Kategooria:Kuusk]]
[[Kategooria:Eesti pärismaised puuliigid]]