Njuškii siskáldâsân

Ovdâsijđo

Wikipedia:st

Tiervâpuáttim anarâškielâ Wikipedian!

Wikipedia anarâškielâlâš versio vuáđudui roovvâdmáánu 19. peeivi 2020.

Räähti uđđâ siijđo:


Oho 29 artikkâl

Jaapaankaavrâs
Jaapaankaavrâs

Jaapaankaavrâs (Cervus nippon) lii Nuorttâ-Aasiast ellee kavrâsšlaajâ, mon aldahyelhih láá stuorrâkaavrâsvaapiit.

Jaapaankavrâs stuárudâh lii kiddâ tast, ete mon vyelišlaajân tot kulá. Puoh stuárráámus vyelišlaajâ lii mantšuriakaavrâs (C. n. manchuricus), mon oráseh teddih 70–110 kg já niŋálâsah 45–50 kg. Stuorrâ oráseh pyehtih kuittâg teddiđ joba 160 kg. Meiddei vyelišlaajâ Cervus nippon yesoensis lii uáli jo styeres, já motomeh oráseh láá tiäddám 170–200 kg. Ucemus vyelišlaajâ lii Cervus nippon nippon, mon oráseh teddih 40–70 kg já niŋálâsah 30–40 kg. Jaapaankavrâsoráseh teddih koskâmiärálávt 40–70 kg já niŋálâsah 30–45 kg.

Turkkâ lii tevkisruškâd teikkâ čappâd, mutâ meiddei tiättojeh vielgis ohtâgâsah. Tälviv turkkâ lii čapisruškâd já uásild räänis-uv. Tälviv ton tiälhuh iä oinuu siämmáá čielgâsávt ko keessiv, mutâ jaapaankaavrâs ij kuittâg kuássin moonât tiälhuidis ollásávt.

Tiettih-uv tun, ete...

Kalender: syeinimáánu

Šoddâmeh

Jämimeh

Peeivi kove

Luokah

Uuraallij kielâi Wikipediah