Mine sisu juurde

Aruheina-viirgpunnpea

Allikas: Vikipeedia
Aruheina-viirgpunnpea

Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda
Klass Putukad Insecta
Selts Liblikalised Lepidoptera
Sugukond Punnpealased Hesperiidae
Perekond Viirgpunnpea Thymelicus
Liik Aruheina-viirgpunnpea
Binaarne nimetus
Thymelicus sylvestris
Poda, 1761

Aruheina-viirgpunnpea (Thymelicus sylvestris) on punnpealaste sugukonda kuuluv liblikas.

Nimetuse etümoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

Liigi eestikeelne nimi viitab aruheinale kui liigile iseloomulikule toidutaimede seosele. Ladinakeelne nimetus sylvestris tuleneb sõnast silva ja tähendab „metsane“ või „metsas kasvav“.

Välimus ja tunnused

[muuda | muuda lähteteksti]

Aruheina-viirgpunnpea tiibade siruulatus on 26–30 mm. Tiibade ülakülg on tumekollane, musta servise ja ühtlaselt valkjaskollaste narmastega. Isastel liblikatel kulgeb eestiiva keskosa tagaserva suunas pikk must lõhnatriip. Eestiiva alakülg on kollane, tipuosa rohekas ja kannaosa mustjas. Tagatiiva alakülg on rohekaskollane, kannaosa tumenenud ning taganurk laialt kollane.[1]

Aruheina-viirgpunnpea on väga sarnane keskmiselt veidi suurema hariliku viirgpunnpeaga. Liike eristatakse eelkõige välimuse pisitunnuste ja ökoloogia järgi: aruheina-viirgpunnpea on harilikust viirgpunnpeast tavaliselt natuke väiksem, tema eestiiva lõhnatriip on õhem ja kõveram ning tiivad tunduvad mõnevõrra sihvakamad.[1]

Tegemist on niiduliigiga, kes eelistab kuivemaid avamaastikke ja poolavatud elupaiku. Teda võib kohata kuivadel nõlvakutel, teedel, hõredatel taimikualadel ja muudes kohtades, kus kasvab mitmesuguseid kõrrelisi.[1][2]

Aruheina-viirgpunnpea arujumikal. Pildistatud Keilas

Läänepalearktilise levikuga liik. Euroopas on ta levinud peamiselt Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning tema levila ulatub Vahemere piirkonnast Põhja- ja Läänemereni. Fennoskandias liik puudub.[1][2]

Eestis asub liik oma levila põhjapiiri lähedal. Ta on Eesti mandriosas üsna laialt levinud, kuid ei ole tavaliselt sama sage kui harilik viirgpunnpea. Varem on liiki peetud eelkõige Ida- ja Vahe-Eesti kuivade nõlvakute ning teede liigiks, kuid andmeid on ka Vormsilt ja Hiiumaalt.[1][2]

Eestis lendab aruheina-viirgpunnpea tavaliselt juuni lõpust augusti alguseni või augusti esimese pooleni. Keskmistel aastatel algab lennuaeg juuni lõpus, kuid võib soojusest sõltuvalt alata umbes nädal varem või hiljem. [1][2][3]

Rööviku areng

[muuda | muuda lähteteksti]

Röövikud toituvad kõrrelistel. Toidutaimedena on näiteks lamba-aruhein, timutit ja sookastik. Talvituvaks arengujärguks on röövik.[1][2]

  1. 1 2 3 4 5 6 7 Õunap, Erki; Tartes, Urmas. Eesti päevaliblikad. Lk 112–114.
  2. 1 2 3 4 5 Viidalepp, J.; Remm, H. Eesti liblikate määraja. Lk 228.
  3. Viidalepp, J.; Möls, T. Eesti suurliblikate määraja. 1. Lk 95.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]