Mine sisu juurde

Peeter Tooma

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia

Peeter Tooma (sündinud 3. novembril 1946 Tallinnas) on eesti laulja ja pedagoog.

Haridus

[muuda | muuda lähteteksti]

Peeter Tooma on lõpetanud 1965. aastal Tallinna 22. Keskkooli, Tallinna Muusikakooli ning 1972. aastal kiitusega Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (5. lend).[1] Lisaks on ta õppinud kolm aastat Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadistuudios estraadilaulu (1. lend).[2]

Töö

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast lavakunstikateedri lõpetamist töötas ta lühikest aega Tallinna Riiklikus Akadeemilises Draamateatris näitlejana.[1]

Seejärel on ta töötanud režissööri ja kultuuriprogrammi juhina Eesti Televisioonis, õppejõuna Tallinna Riiklikus Konservatooriumis / Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (sh lavakunstikateedris), õppejõuna-koolitajana Concordia meediakoolis, Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolis (õpetanud peamiselt lavakõnet, inglise keelt ja avalikku esinemist), ajakirjanikuna ajalehes Sirp ja Vasar ning peatoimetaja kohusetäitjana ajakirjas Teater. Muusika. Kino (1991–1993).[3]

Kuni 1982. aastani õpetas ta ühtlasi Eesti Filharmoonia estraadistuudios noori lauljaid.[4]

Looming

[muuda | muuda lähteteksti]

Meeldejäävalt isikupärase hääletämbriga Peeter Tooma on hääleliigilt bassbariton.[4]

Tema esituses on tuntuks saanud Uno Naissoo laulud mängufilmist "Viimne reliikvia" (1969), näiteks "Põgene, vaba laps", "Prostituudi laul", "Pistoda laul", "Mässajate laul" ("Igaüks on oma saatuse sepp") jm. Tema esitatud laule võib kuulda veel tosinkonnas filmis.

Näitlejana on ta mänginud mängufilmides "Valge laev" (1970), "Kõik omad poisid" (1974), "Aeg maha!" (1975), "Leaf and Bullet" (2007) ja "Peatus" (2008) ning telelavastustes ("1991" (1992), "Öised lood" (1995)) ning esitanud laule ja luulet paljudes ETV 1980.–1990. aastate telesaadetes.

Protestilauljana

[muuda | muuda lähteteksti]

Peeter Tooma oli alates 1960. aastate lõpust üks väheseid protestilaulude žanri tutvustajaid ja esitajaid Eestis. Tema lauluvalikusse kuulus populaarseid laule rahvusvaheliselt tunnustatud protestilauljate repertuaarist, näiteks Simoni & Garfunkeli "The Sound of Silence" (eesti keeles "Vaikus"), Pete Seegeri esituses tuntuks lauldud "Little Boxes" (autor Malvina Reynolds, eesti keeles "Väiksed kastid") ja Pete Seegeri enda laul "If I Had A Hammer" (eesti keeles "Kui oleks mul haamer"), Violeta Parra "Gracias a la vida" (eesti keeles "Tänan sind, elu") jne.

Paljudele kaveritele on Tooma ise eestikeelsed sõnad kirjutanud.

1968. aastal võitis Peeter Tooma Sofias toimunud IX ülemaailmse noorsoo- ja üliõpilaste festivali lauluvõistlusel protestilauljate kategoorias kuldmedali.[5][2] Ta esitas seal vene rahvalaulu "Hei, uhnem” ("Эй, ухнем!") ja ameerika gospellaulu "We shall overcome".[1]

Folkmuusika propageerijana

[muuda | muuda lähteteksti]

1970. aastate alguses korraldas ta neljal aastal Tallinnas Kiek in de Köki tornis folkfestivale, kuni Nõukogude võimu esindajad need üritused ära keelasid. Peeter Tooma on tunnistanud: "Ega ma siis ainult ei laulnud seal, vaid laulmise vahele sai räägitud kõiksugu poliitilise värvinguga lugusid."[4]

Aastatel 1971–1974 tegi ta Vikerraadios autori ja saatejuhina muusikasaatesarja "Folkstuudio", kus tutvustas nii kodumaist kui ka rahvusvahelist folkmuusikat ja -muusikuid.[6]

Laulude autorina

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Ei mullast sul olegi enam suurt lugu" (Peeter Tooma / Hando Runnel)
  • "Kuningalugu" (Peeter Tooma / Ellen Niit)
  • "Kõrges rohus" (Peeter Tooma / Juhan Viiding)
  • "Mustarästas – see murelindu..." (Peeter Tooma / J. H. Erkko, tlk. A. Ploompuu)
  • "Tere päevast!" (Peeter Tooma / Peeter Tooma)
  • "Piri-piri-piri..." (Peeter Tooma / Ellen Niit, Kalju Kangur)
  • "Vaarisa" (Peeter Tooma / Mats Traat)
  • "Mullid" (Peeter Tooma / Hando Runnel)
  • "Tiritamme mullid" (Peeter Tooma / Ellen Niit ja Hando Runnel)
  • "Kui sa'i ole" (Peeter Tooma / H. Adamson)

Muusikatrükised

[muuda | muuda lähteteksti]

Tooma on koostanud 1981. aastal ilmunud "Meie repertuaari" folgivihiku[7] ja 1990. aastal folklaulude kogumiku "Tule minuga".[8]

Helisalvestisi

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Unistuste maal", "Lõvilaps", "Vana kaabu". Laulude esitaja Peeter Tooma. 3 CD-d: P. Tooma, ERR, 2021.
  • "Suur illusioon". Laulude esitaja Peeter Tooma. Seaded, instrumendid (2021–2023): Tõnu Raadik. CD: Peeter Tooma, 2023.
  • Muusika filmist "Viimne reliikvia". Helisalvestis CD-l. Muusika: Uno ja Tõnu Naissoo, laulutekstid: Paul-Eerik Rummo, esitab Peeter Tooma, dirigent Eri Klas. Tallinnfilm, Vennaskond, 1995.
  • "Viimne reliikvia. The last relic". Videosalvestis DVD-l. Stsenarist Arvo Valton, režissöör Grigori Kromanov, operaator Jüri Garšnek, muusika Uno Naissoo ja Tõnu Naissoo, laulutekstid Paul-Eerik Rummo, laulude esitaja Peeter Tooma. Tallinnfilm, 2004.
  • "Viimne reliikvia". Mängufilm Blu-ray-plaadil. Režissöör Grigori Kromanov, stsenarist Arvo Valton, operaator Jüri Garšnek, kunstnik Rein Raamat, heliloojad Tõnu Naissoo ja Uno Naissoo, laulude esitaja Peeter Tooma. Eesti Filmi Instituut, 2022.
  • Edgar Valter. "Pokulood". Tekste loeb Peeter Tooma. Raamat koos Tõnu Raadiku koostatud CD-ga "Pokuvägi". Elmatar, 2004 ja 2009.

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Peeter Tooma abikaasa on pedagoog Sirje Tooma, neil on kolm tütart.[1]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. 1 2 3 4 Margus Mikomägi. Peeter Tooma: omal ajal oli folk pigem vastuhakk või õiendamine Teatritasku, 17.07.2024.
  2. 1 2 Jaanus Kulli. Pool sajandit vaikinud Peeter Tooma: „Pole ma tüüdanud ligimesi kõrtsides ega pulmades, laevatantsudel ega õllesummeritel.“ Õhtuleht.ee, 12. veebruar 2021.
  3. ↑ "Rain Stuudio". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. märts 2016. Vaadatud 20. augustil 2011.
  4. 1 2 3 Jaanus Kulli. "Viimse reliikvia" laulja: jätsin muusika, sest ei tahtnud saada mingiks Dean Reediks!. Õhtuleht.ee, 3. november 2016
  5. ↑ AK filmikroonika 1958-1991: 1 | Sofia noorsoofestivali laureaatide vastuvõtt. ERR Arhiiv, ETV esmaeeter: 16. august 1968.
  6. ↑ Peeter Tooma "Folkstuudio" saated. ERR Arhiiv. Vaadatud 03.01.2024.
  7. ↑ "Meie repertuaar" 10/1981. ESTER. Vaadatud 3. jaanuar 2024
  8. ↑ Folklaulude kogumik "Tule minuga". ESTER. Vaadatud 03.01.2024.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Peeter_Tooma&oldid=7213137"