Portaal:Keel

Ajalugu • Biograafiad • Eesti • Filosoofia • Geograafia • Informaatika ja infotehnoloogia • Kaunid kunstid • Keel • Lennundus • Loodusteadused • Matemaatika • Meditsiin • Meri • Psühholoogia • Religioon • Sotsiaalteadused • Sport • Sümboolika • Tehnika • Toit • Ühiskond • Kõik portaalid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis • Laadi uut sisu

Esiletõstetud artikkel Grammatilised seosed on moodustajate vahelised tingitusseosed. Lause moodustajad on lauses üksteisega grammatiliselt seotud. Neid seoseid nimetatakse grammatilisteks seepärast, et neid vormistavad grammatilised vahendid: abisõnad: sidesõnad ja kaassõnad; muutetunnused: käändsõnade käänamine (arvu- ja käändetunnuste muutumine), tegusõnade pööramine (arvu-, isiku-, aja-, kõneviisi- ja tegumoetunnused). Grammatilised seosed on väga olulised, sest just need seosed muudavad lause arusaadavaks ja ühtseks tervikuks. muuda • Arhiiv / soovita artiklit Esiletõstetud pilt Basmala keele kalligramm sookure kujul. Pildi autor on hispaaniakeelse Vikipeedia kasutaja Degeefe muuda • Arhiiv / soovita pilti Keeleteaduse mõisteid abreviatuur – afrikaat – aglutinatsioon – ajamäärus – aktsent – algvõrre – allegooria – alliteratsioon – antonüüm – argoo – arhaism – aspekt – assonants – dialekt – eeslisand – eessõna – enneminevik – foneetika – fonoloogia – formaalne grammatika – fraseoloogia – grammatika – grammatilised seosed – homonüümia – hulgasõna – hääldusalus – häälik – keel – keeleline relativism – keeleuuendus – kesksugu – keskvõrre – kiri – konnotatsioon – koopula – korpuslingvistika – kõnesüntesaator – kääne – küsilause – lastekeel – lauseliige – lisand – lugemine – minevik – modaalsus – morfeem – morsetähestik – murre – määrus – naissugu – neologism – olev kääne – onomatopöa – ortograafia – partikkel – pidžin – pinyin – pragmaatika – prefiks – regionaalkeel – riigikeel – rinnastus – ropendamine – rõhk – saama-tulevik – seesütlev – seisundimäärus – seriaalkonstruktsioon – sihitis – silp – sisendkeel – sufiks – Swadeshi loend – sõnajärg – sõnaliik – sõne – sünonüüm – süntaks – tegusõna – tehiskeel – transliteratsioon – tulema-tarind – tähendus – tähestik – täht – täiend – täisminevik – viipekeel – võõrsõna – öeldis – öeldistäide – öeldisverb – üldküsilause – ümardamata madal tagavokaal Vaata ka: Keeleteaduse mõisteid muuda Keeleteadlasi Noam Chomsky Ivar Aasen – Johannes Aavik – Johann Christoph Adelung – Eduard Ahrens – Juri Anduganov – Paul Ariste – Jan Niecisław Ignacy Baudouin de Courtenay – Derek Bickerton – Larissa Bogoraz – Vladimir Bogoraz – Noam Chomsky – Vladimir Dal – Donald Davidson – Martin Ehala – Paul Grice – Viktor Grigorjev – Karl August Hermann – Mati Hint – Louis Hjelmslev – Roman Jakobson – Norbert Jokl – Marina Kotova – Philip Lieberman – Bernhard Linde – Liina Lindström – Jakob Linzbach – Georg Loeschcke – Solomon Marcus – Julius Mark – Nikolai Marr – Eeva Niinivaara – Pent Nurmekund – Juhan Peegel – Eduard Päll – Peeter Päll – Mart Rannut – Kristiina Ross – Edward Sapir – Ferdinand de Saussure – Thomas Sebeok – Leopold von Schroeder – John Searle – Urmas Sutrop – Juhan Tuldava – Johannes Voldemar Veski – Helgi Vihma – Jüri Viikberg – Eduard Vääri – Benjamin Whorf – Ferdinand Johann Wiedemann – Kalevi Wiik – Asta Õim Vaata ka: Keeleteadlaste loend muuda

Keeleportaalist Keel on märgisüsteem; kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineerimise reegleid. Keeled kasutavad žeste, hääli, sõnu ja sümboleid mõtete ja tähenduste edasi andmiseks. Lisaks loomulikele ja tehislikele inimkeeltele räägitakse ka loomade keeltest ning matemaatikas, loogikas ja informaatikas tuntud formaalsetest keeltest. Viimaste hulka kuuluvad näiteks programmeerimiskeeled. muuda Loendid Keelte loend Maailma keelkondade loend Tehiskeelte loend Viipekeelte loend Keeleteaduse mõisteid Keeleteadlaste loend Semiootikute loend Kirjavahemärkide loend muuda Kategooriad Keeleteadus Keeleteaduse loendid Ajalooline keeleteadus Arvutilingvistika Dialektoloogia Etümoloogia Fennougristika Foneetika Grammatika Grammatilised kategooriad Keel Keeled Keelepoliitika Keeleteadlased Keeletüpoloogia Kiri Leksikograafia Leksikoloogia Lühendid Morfoloogia Onomastika Onomatopöa Semantika Släng Sotsiolingvistika Sõnaliigid Süntaks Toimetajad Transkriptsioon (keeleteadus) Tõlkimine Vormiõpetus muuda Kuidas saad aidata? Siin on mõned tööd, mis ootavad tegemist: Soovitud: tugev tüüpimine, sõnaraamat, loomulik keel, nimi, staatiline tüüpimine, keelesugulus, omastav, veel... Lühikesed: ainsus, foneem, kesksugu, leksikaliseerumine muuda