Vikipeedia:Nädala artiklid 2026

Nädala artiklid
2008 – 2009 – 2010 – 2011 2012 – 2013 – 2014 – 2015 2016 – 2017 – 2018 – 2019 2020 – 2021 – 2022 – 2023 2024 – 2025 – 2026 – 2027

Nädala artiklid on eestikeelse Vikipeedia avalehel olnud artiklid, mis vastavad headele või A-klassi artiklitele esitatud nõudmistele.

Siin on ära toodud 2026. aasta nädala artiklid.

1. nädal

Granti gasell (Nanger granti) on veislaste sugukonda gaselllaste alamsugukonda kuuluv liik.

Granti gasell elab Ida-Aafrika poolkõrbes ja kuivas savannis. Kogu tarviliku vee saab ta toidust.

Kuival aastaajal võivad Granti gasellid moodustada kuni sajapealisi karju, põõsastikes on kari enamasti väiksem. Isased on tihti eraldi karjades.

Tugevamad isased haaravad endale territooriumi, mida nad valvavad ja teiste isaste eest kaitsevad. See on tavaliselt 0,5–2 km läbimõõduga ala, mille piirid tähistatakse uriini ja väljaheitega. Keskmiselt püsivad nad samal alal umbes 8 kuud. Kuni toit on pidevalt kättesaadav, nad uusi alasid otsima ei lähe. Emased vasikatega liiguvad 10–25-pealistes karjades sellest suuremal alal. Territooriumi omanik püüab neid oma valdustes kinni hoida, eriti innaajal. Noored ja suguküpsed territooriumita isased luusivad ümber piiride. Ilma territooriumita isased gasellid moodustavad väga lõdvalt seotud, kuid hierarhilise karja. Tugevamad ja suuremate sarvedega isendid püüavad territooriumide valitsejateks saada ka neid teistelt üle lüües.

Granti gasell suudab joosta kiirusega kuni 80 km/h. Loe edasi ...

2. nädal

Menandros. Vanarooma koopia vanakreeka originaalskulptuurist

Menandros (vanakreeka keeles Μένανδρος, ladinapäraselt Menander; 342/341 eKr – 291/290 eKr) oli vanakreeka näitekirjanik, Ateena uue komöödia tuntuim esindaja. Ta kirjutas üle saja komöödia ja võitis lenaiade festivalil 8 korral auhinna. Ei ole teada, kui mitu korda ta võitis linnadionüüsiate festivalil.

Menandros oli peripateetik Theophrastose sõber ja võib-olla ka õpilane, ta sai hästi läbi Ateena diktaatori Phaleroni Demetriosega ja teenis efeebina koos Epikurosega. Alkiphron jutustab, kuidas Egiptuse valitseja Ptolemaios I Soter hindas Menandrost nii väga, et kutsus ta oma õukonda, ent poeet olevat eelistanud oma elamist Pireuses ning hetääri Glykera seltskonda.

Menandros oli antiikajal menukas autor, ent tema teosed läksid keskajal kaotsi ning tänapäeval on need tuntud peamiselt papüürustel säilinud katkenditena. Peaaegu tervikuna on meieni jõudnud ainult üks komöödia, "Dyskolos" ("Pahurdaja"). Loe edasi ... sittt

3. nädal

Prosopograafia on ajalooteaduse uurimismeetod, mis seisneb inimrühma biograafiliste andmete analüüsis. Prosopograafiale on iseloomulik, et uuritakse üksikisikutest moodustunud rühmi, mitte institutsioone ega üksikisikuid kõigi oma individuaalsete eripäradega.

Prosopograafia hakkas kujunema 19. sajandil ning laiemalt levima 1920. ja 1930. aastatel. Teise maailmasõja järel suurenes prosopograafia populaarsus veelgi, sellele aitasid kaasa arvutite areng ja uute uurimissuundade esilekerkimine. Tulemusena hakkasid ajaloolased üha rohkem uurima masse ja ühiskondlikke protsesse, mille jaoks prosopograafia osutub sageli sobivaimaks meetodiks.

Prosopograafiale on iseloomulik uuritava inimrühma kohta elulooliste andmete kogumine, küll aga võib erineda andmete süstematiseerimise viis. Prosopograafilised andmekogud võivad olla näiteks lühinarratiivid, relatsioonilised andmekogud või mitmesuguste keerulisemate mudelite abil kujundatud kogud. Andmete analüüs võib olla nii kvalitatiivne kui ka kvantitatiivne ning ühe analüüsi käigus võidakse vastuseid otsida mitmele küsimusele. Seetõttu on prosopograafia levinud mitmes ajalooteaduse harus. Loe edasi ...

4. nädal

Paest ratasrist 1656. aastast Keila kirikuaias

Keila ajalugu ulatub 8 tuhande aasta taha, mil see ala merest kerkis. Keila asub Põhja-Eesti lavamaal. Inimasustuse algus Keila jõe piirkonnas ulatub muinasaega, kuid kirjalikes allikates mainiti Keilat esmakordselt Taani hindamisraamatus 1241. aastal.

Keila oli hiliskeskaegses Eestis üks 15 linnaprivileegideta alevist. Selliste alevite elanikke arvavad aga ajaloolased keskaja linnaelanikkonna hulka. Liivi sõjas alev hävis ja Keilasse jäi vaid kirikuküla.

1925. aastal sai Keila alevi õigused. 19. aprillil 1938 võeti Eestis vastu uus linnaseadus, millega muudeti linnadeks kõik Eesti alevid peale Võõpsu ja Keilast sai kolmanda astme linn, kuna siin oli alla 10 000 elaniku, täpsemalt 1. mai 1938 seisuga 1114 elanikku. Keilale linnaõiguste andmise pidulik koosolek toimus 13. mail 1938.

Aastatel 1950–1962 oli Keila linn Keila rajooni (tänapäeva Harju maakonna lääneosa) keskus. Aastatel 1992–2017 asus Keilas Keila valla keskus, ehkki Keila linn ise Keila valda ei kuulunud. Loe edasi ...

5. nädal

Kaljumänd (Pinus flexilis) ehk kalju-seedermänd ehk kalifornia seedermänd on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub viieokkaliste mändide hulka (alamperekond Strobus).

Kaljumänd on pikaealine ja aeglase kasvuga puu. Kuivas mäestiku kliimas võib ta elada üle 1000 aasta vanaks. Seni vanima leitud puu vanuseks on aastarõngaste loendamisel saadud 1670 aastat. Pikaealise puuna on kaljumännist palju kasu dendrokronoloogilistes uuringutes.

Kaljumänd kasvab mägede nii madalatel kui kõrgetel nõlvadel, mis on üldjuhul kuivad ja tuultele avatud. Vastupidava liigina suudab ta tõusta Põhja-Dakotas kuni 870 m ja Colorados 3810 meetri kõrgusele.

Kaljumänd pole Eestis levinud. Ta peaks olema meil külmakindel, kuna talub külma -34...-40 °C. Tema kasvatamist piirab männi-koorepõletik. Üks külmakindel puu kasvab Tartus Raadi dendropargis ja kannab mõnel aastal rikkalikult käbisid. Loe edasi ...

6. nädal

Maosaare lahing ehk Ussisaare lahing oli Ukrainale kuuluval Zmijinõi saarel (ukraina keeles острів Зміїний 'maosaar') ja selle ümbruses toimunud lahing Ukraina ja Venemaa vahel, mis algas 24. veebruaril 2022 osana laiemast Venemaa sissetungist Ukrainasse ning lõppes 30. juunil.

Venemaa vabastas hiljem osad saarel vangistatud Ukraina sõjaväelased vastavalt vangide vahetamise kokkuleppele. Laialt sai tuntuks saare kaitsjate algne vastus Venemaa vägede tehtud allaandmise ettepanekule: "Русский военный корабль, иди нахуй" (eesti keeles "Vene sõjalaev, käi persse!").

Maosaar on väike kaljusaar Mustas meres strateegilise asupaigaga Rumeenia ranniku lähistel. Saarel on oluline roll Ukrainale kuuluvate merealade ulatuse määratlemises ja see on olnud Ukraina-Rumeenia piirivaidluste teemaks. Saarest lähtuva merepiiri sisse jääb oluline maavaradega ala. 2021. aasta augustis, mil Venemaa suurendas sõjalist kohalolekut ümber Ukraina, korraldas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi saarel pressikonverentsi, kus ütles, et saar on Ukraina territoorium nagu muudki riigi osad ja seda kaitstakse kogu jõuga. Loe edasi ...

7. nädal

"Hingede öö" on Karl Ristikivi 1953. aastal Rootsis Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastusel ilmunud modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel realistlik muinasjutt.

Olles modernistlik (sümbolistlik, sürrealistlik, eksistentsialistlik), erineb see tema ülejäänud 16 romaanist. Tähelepanuväärne on ka romaani asukoht Ristikivi loomingu ajateljel. Aastail 1938–47 ilmus temalt viis, aastail 1961–76 kaksteist romaani. Nende kahe perioodi vahel, täpsemalt 1953. aastal ilmus ainult "Hingede öö".

"Hingede öö" ja selle järel ilmunud ajalooline sari (1961–1976) kuuluvad Ristikivi metafüüsilisse loomeperioodi, mis sai alguse 1949. aastal ilmunud novelliga "Novell".

Romaanist on ilmunud viis trükki (1953, 1991, 2000, 2005, 2016) ning seda on tõlgitud vene, taani ja saksa keelde. Loe edasi ...

8. nädal

Koorküla Valgjärve järveasulat uurinud Hugo Treffner noorpõlves

Koorküla Valgjärve järveasula on kunagine asulakoht Koorküla Valgjärves. Seal alates 1958. aastast tehtud Eesti esimesed allveearheoloogilised uuringud on tuvastanud kolm inimtegevuse perioodi nooremal kiviajal, eelrooma rauaajal ja 1. aastatuhande teisel poolel. Viimasel perioodil Valgjärves olnud rajatisi peetakse Eesti ainsaks teadaolevaks muinasaegseks vaiasulaks ja seda kaldaga ühendanud sillaks.

August Wilhelm Hupeli teatel kirjutas Valgjärve kohta käiva loo juba 1489. aastal üles Riia munk Siegbert, kelle järgi algas mõisniku ja tema õe laulatuse õhtul torm, pulmamaja vajus maa alla ning selle asemele tekkis järv. Koorküla Valgjärve kohta käivad muistendid olid 19. sajandil nii saksa kui eestikeelsetes kirjutistes populaarne teema.

1869. aastal käis üliõpilasena järvel sukeldumas Hugo Treffner, kes teatas, et lossi seal ei asu, aga ta avastas mutta vajunud puuehitise jäänused, mille laepalkide vahelt ta pääses ka hoone sisemusse, kus leidis alt kõva põranda, palju savinõude kilde ja sütt. Loe edasi ...

9. nädal

Samburu loodusreservaat (inglise keeles Samburu National Reserve) on Keenia keskosas asiv loodusreservaat.

Reservaat paikneb piki Ewaso Ng'iro jõe põhjakallast. Vastaskaldal asub Buffalo Springsi reservaat. Samburu reservaat jääb Samburu maakonna alale ja ulatub maakonna lõunapiirini. Reservaat asub Nairobist kirdes umbes 350 km kaugusel.

Reservaati pääseb Nairobi-Isiolo-Marsabiti ja Maralali-Wamba-Isiolo teed mööda. Reservaadi alal on väike lennuväli ning lennukid Nairobi ja Samburu vahel lendavad iga päev. Lend kestab 45 minutit.

Reservaadi pindala on 165 km². Kõrgus merepinnast on 800–1230 meetrit, lääneosa on madalam ja idaosa kõrgem.

Reservaat loodi 1948. See on saanud nime samburute, piirkonnas elava rahva järgi. Värvikaid samburuid võib jõe kaldal tihti näha, kui nad oma loomi jootmas käivad.

George ja Joy Adamsoni raamatust "Vabana sündinud" tuttav lõvi Elsa kasvas üles muu hulgas Samburu reservaadis. Samburus elas ka kuulsaks saanud lõviema Kamunyak, kes kasvatas üles kuus orvuks jäänud orüksipoega. Loe edasi ...

10. nädal

Ristleja Moskva uppumine toimus 14. aprillil 2022 Venemaa-Ukraina sõja ajal. Ukraina teatel läks Venemaa Musta mere laevastiku lipulaev raketiristleja Moskva põhja nende raketirünnaku tagajärjel, Venemaa teatel tulekahjust tingitud plahvatuse tõttu. Sõltumata laevahuku põhjusest on vaatlejad seda hinnanud oluliseks psühholoogiliseks võiduks Ukrainale ja kaotuseks Venemaale ning vähemal määral ka Venemaa mereväe sõjalist võimekust nõrgendavana.

186 m pikkune raketiristleja, mis algselt kandis nime Slava ('kuulsus'), lasti vette 1979 Mõkolajivis ja oli plaanitud saatelaevaks tollal ehitatavatele Nõukogude lennukikandjatele. Nõukogude ajal tegutses ta sageli NSV Liidu mereväe Vahemere eskaadri (5. eskaadri) koosseisus peamiselt staabi- ja juhtimisalusena. 1995 nimetati laev ümber Moskvaks ja 1998 naasis ta pärast uuendustöid teenistusse. 2000 sai Moskva Venemaa Musta mere laevastiku lipulaevaks. Süüria kodusõja ajal 2015 juhiti sealt Venemaa laevastikku Vahemerel. Aastatel 2018–2020 laev moderniseeriti põhjalikult. Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse 2022 osales laev Ukraina teatel Ussisaare vallutamisel ja seetõttu kujutati teda saare kaitsjatele pühendatud postmargil. Loe edasi ...

11. nädal

"Taanieli mäng" (ladina keeles Danielis ludus) on ladinakeelne liturgiline draama, mis rajaneb piibli Taanieli raamatule. Ühes säilinud allikatest on tekstid koos monoodilise muusikalise saatega.

Draama jaguneb tuntavalt kaheks osaks, milles teine on esimese järg. Esimene osa, Belsatsari pidu, kus seinale ilmub tulikiri ja vaid Taaniel suudab selle seletada, pärineb Taanieli raamatu 5. peatükist ja teine osa, kus salalikud nõunikud soovitavad esmalt kuningas Dariusele lasta end kummardada, siis kaebavad Taanieli peale ja Taaniel visatakse lõvide auku, pärineb 6. peatükist.

Draama lõpus kolm viimast pala seostuvad Kristuse sünniga. Darius, näinud, et Taanieli jumal on ta päästnud, annab käsu kummardada seda jumalat igavesti. Järgneb Taanieli enda ettekuulutus Püha tulekust. Viimasena ilmub ingel-kuulutaja, kes teatab Kristuse sünnist Chartres'i Fulberti hümni sõnadega. Loe edasi ...

12. nädal

Neptuun on Päikesesüsteemi kaheksas ja Päikesest kõige kaugemal asuv planeet. Läbimõõdu poolest on see neljas planeet ja massi poolest kolmas. Päikesesüsteemi hiidplaneetidest on Neptuun kõige tihedam. Selle mass on Maa omast 17 korda suurem. Neptuun tiirleb Päikesest keskmiselt 30,1 aü kaugusel. Neptuun nimetati vanarooma mütoloogia vetejumala Neptunuse järgi.

Palja silmaga ei ole Neptuun nähtav ja siiamaani on see ainus planeet, mis on avastatud matemaatilise ennustuse, mitte empiirilise vaatluse põhjal. Prantsuse astronoom Alexis Bouvard järeldas Uraani orbiidi ootamatute muutuste põhjal, et selle orbiit on häiritud tundmatu planeedi tõttu.

23. septembril 1846 vaatles Johann Gottfried Galle Neptuuni teleskoobiga vaid ühe kaarekraadi kaugusel asukohast, kus see Urbain Le Verrier' ennustuse järgi pidi paiknema. Peagi avastati ka Neptuuni suurim kaaslane Triton; ülejäänud 13 kaaslast leiti alles 20. ja 21. sajandil. Neptuuni kauguse tõttu Maast on selle näiv suurus väike, mis teeb ka selle uurimise maapealsete teleskoopidega keeruliseks. Neptuuni on külastanud ainult kosmosesond Voyager 2 ja see toimus 25. augustil 1989. Hubble'i kosmoseteleskoobi ja suurte adaptiivse optikaga maapealsete teleskoopide ehitamine on võimaldanud teha täpsemaid vaatlusi. Loe edasi ...

13. nädal

Mägimänni isasõisikud ja valmimata käbid

Mägimänd (Pinus mugo) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv põõsakujuline okaspuu. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus).

Mägimänd kasvab peamiselt 1400–2500 (Bulgaarias kuni 2700) m kõrgusel merepinnast, tihti metsade leviku ülapiiril. Kagu-Saksamaal ja Lõuna-Poolas laskub mägimänd kuni 200 m kõrgusele merepinnast ja kasvab madalates orgudes turvasmuldadel.

Mägimänd on väga vastupidav tugevale tuulele, lume raskusele, laviinidele (tal on väga painduvad oksad) ja talvekülmadele, taludes miinuskraade kuni –34...–40 °C.

Mägimänd toodi Eestisse 19. sajandil ja on siin laialt levinud. Ta on meil täiesti külmakindel. Teda leidub paljudes meie parkides ja aedades. Hiiumaal, Pärnus ja Kloogal kasvatatakse mägimändi mereäärsetel luidetel. Suurte kogumikena on mägimändi kasvatatud Kubja, Kuusnõmme ja Vigala metskonnas ning Tallinna–Tartu ja Tallinna–Narva maantee ääres. Seemned on olnud üsna kvaliteetsed. Loe edasi ...

14. nädal

Pärnu–Viljandi–Tartu veetee on oletatavasti kunagi liiklemiseks kasutusel olnud veetee Pärnust läbi Viljandi Tartuni mööda Pärnu, Navesti, Halliste ja Raudna jõge veelahkmel oleva Viljandi järveni ning sealt edasi Tänassilma jõe, Võrtsjärve ja Suure Emajõe kaudu Tartuni.

Pärnu–Viljandi–Tartu veetee (ennekõike selle kõige küsitavama läbitavusega Raudna–Viljandi–Tänassilma lõigu) kunagist olemasolu on oletatud, toetudes vanadele kaartidele, kus Pärnu ja Tartu vahelisi jõgesid ja järvi näidatakse katkematu veesoonena, ning kirjutistele, mis osutavad võimalusele liigelda paadiga Tänassilma jõe, Viljandi järve ja Raudna jõe vahel. Samuti on juhitud tähelepanu asjaolule, et Suur Emajõgi ja Pärnu jõgi on muinas- ja keskajal kandnud ühte ja sedasama nime, et veetasemed jõgedes ja järvedes olid varem arvatavasti kõrgemad ning et veetee seletaks keskaegse Viljandi ning muinas- ja keskaegse Tartu toimimist kaubanduskeskusena. Mõned autorid pole esitatud argumente siiski piisavalt veenvateks pidanud ja kahtlevad veetee olemasolus või küllaldases läbitavuses. Loe edasi ...

15. nädal

Stanley Kubrick (26. juuli 1928 New York – 7. märts 1999 Hertfordshire) oli Ameerika Ühendriikidest pärit filmilavastaja, stsenarist, filmiprodutsent, filmioperaator ja fotograaf, kes tegutses peamiselt Suurbritannias. Kubrickut on nimetatud üheks kõigi aegade mõjukaimaks filmitegijaks, kuigi ta tegi pika, 48-aastase karjääri jooksul vaid 16 filmi. Kubricku filmide žanrivalik oli lai: tema loomingusse kuulub sõja-, kriminaal-, romantika-, õudus-, ajastu- ja ulmefilme ning musti komöödiaid.

Paljud Kubricku filmid olid operaatoritöö poolest uuenduslikud. Eriti paistab silma ulmefilm "2001: Kosmoseodüsseia" (1968), mida filmirežissöör Steven Spielberg on nimetanud uuenduslike efektide ja realistliku õhkkonna loomise tõttu tema põlvkonna nn suureks pauguks. Ajastudraama "Barry Lyndon" filmimisel kasutas Kubrick Carl Zeissi NASA jaoks välja töötatud objektiive, et oleks võimalik üles võtta stseene, kus valgust annab vaid küünal, ning "Hiilgus" (1980) oli üks esimesi filme, kus kasutati steadicam'i.

Kuigi mõned Kubricku filmid tekitasid vaidlusi ja kriitika oli vastuoluline, esitati enamik tema filme kandideerima Oscaritele, Kuldgloobustele ja BAFTA auhindadele. Kubrick võitis Oscari filmiga "2001: Kosmoseodüsseia". Loe edasi ...

16. nädal

Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1. aastatuhande I poolest elanud ja 17. sajandiks assimileerunud kura ehk kurši keelt kõnelenud rahvas. Kuni 13. sajandi kirjalikes allikates võib kuralane (c(h)ori, curones) olla ka geograafiline mõiste, mille all peeti silmas nii baltlastest kurše kui ka Kuramaa põhjaosa läänemeresoome rahvastikku, keda hiljem tuntakse Kuramaa liivlastena.

Kuralaste asuala oli Läänemere idarannikul, selle lõunapoolne osa ulatus tänapäeva Klaipedani ja algselt Liepāja juures olnud põhjapiir nihkus viikingiaja jooksul veidi edasi, Tebra jõeni. Mitme allika järgi oli see ala viikingiajal Skandinaavia meresõitjate rüüsteretkede sagedaseks sihtkohaks. Kuralaste (cori nime all) esmamainimine pärineb Bremeni peapiiskopi Rimberti umbes 875. aastal kirjutatud tööst, kus ta muuhulgas kirjeldab 854.–855. aastal kuralaste aladele korraldatud sõjaretki. Rimberti kohaselt tegid sõjakäigu Kuramaale, kus sel ajal olevat olnud 5 linna, regiooni või riiki (ladina keeles civitates), kõigepealt taanlased, kes said aga lahingus lüüa, kaotasid pooled mehed ja laevad ning palju vara. Loe edasi ...

17. nädal

Kollane mänd (Pinus ponderosa) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.

Liigi põhiteisendi var. ponderosa leidis 1826. aastal Washingtoni osariigi maa-alalt šoti botaanik David Douglas. Samas pidas ta seda algul vaigumänniks ja leidis alles 1829. aastal, et tema kogus olevate männinäidiste seas on üks seni tuvastamata liik. Mänd sai nime kollast värvi väärtusliku puidu järgi.

Kollane mänd introdutseeriti meile 19. sajandi lõpus või 20. sajandi alguses, kuid pole levinud. Väga oluline on seemnete päritolu, kuna loodusliku levila lõunaosas kasvavad puud on meil külmakartlikud. Põhja pool kasvavad kollased männid taluvad külma −29...–34 °C. Kollased männid taluvad hästi põuda, kuid mitte liigniiskust, sellepärast tuleks neile valida valgusküllane ja kuivem kasvukoht. Kuigi kollasel männil on pikad ja ilusad okkad, jääb tema võra meie kliimas hõredaks. Eesti kõrgeimad kollased männid (umbes 15 m) kasvavad Tallinna Botaanikaaias. Samuti võib meil kollast mändi leida Tartu puukoolis, selle kõrval olevas pargis, Emajõe-äärses dendropargis ja mujal. Loe edasi ...

18. nädal

Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.

Ülestõus puhkes 23. aprillil 1343 Taani kuningale kuuluval Harjumaal, kus kuninga vasallide poolt rõhutud eestlastest talupoegade seisund oli muutunud raskeks ja mida mitmed välisvõimud – ennekõike Saksa ordu ja Rootsi – sel ajal endale soovisid. Mässajad tapsid sakslasi-aadlikke, põletasid mõisu ja asusid Tallinna linnust piirama. Ülestõusnud valisid endale juhid – "neli kuningat" – ja saatsid abikutse Rootsi esindajatele Soomes, kellele lubati Tallinn üle anda. Peagi toimusid sarnased sündmused Saare-Lääne piiskopile ja Saksa ordule kuuluval Läänemaal, kus piirati sisse Haapsalu piiskopilinnus. Loe edasi ...

19. nädal

Canberra on Austraalia pealinn. See on riigi suuruselt 8. linn ja suurim linn Austraalia sisemaal. Haldusterritoriaalselt asub Canberra Austraalia pealinna alal 286 km Sydneyst edelas ja 669 km Melbourne'ist kirdes.

Canberra kavandati kohe pealinnana. Kuna Austraalia pealinnaks soovisid saada nii Sydney kui ka Melbourne, siis otsustati selle rivaliteedi ületamiseks 1908. aastal ehitada hoopis uus pealinn. Rahvusvahelise linnaplaneerimiskonkursi tulemusel valis Austraalia valitsus välja ameerika arhitekti Walter Burley Griffini kavandi. Ehitustöid alustati 1913. aastal ja pealinna staatus anti Canberrale 9. mail 1927.

Linna planeering põhineb aedlinna mudelil ja näeb ette ulatuslikke loodusalasid linna maa-alal, mis moodustavad üheskoos Canberra looduspargi. Seetõttu on Canberrat hakatud kutsuma ka põõsa- või metsapealinnaks (bush capital). Esialgu pidurdasid linna arengut Esimene maailmasõda ja suur majanduskriis, aga pärast Teist maailmasõda on Canberra elanikkond kiirelt kasvanud. Loe edasi ...

20. nädal

Eesti šotlased on üks rahvusvähemusi Eestis.

Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 21 šotlast.

Teadaolevalt saabusid esimesed šotlased Eesti aladele 16.–17. sajandi sõdade käigus, mil suur hulk šoti palgasõdureid teenis Rootsi ja Taani vägedes. Tol ajal läänistati šoti päritolu aadlikele Eesti alal mitu mõisa ja mõned šoti päritolu aadlisuguvõsad immatrikuleeriti hiljem Balti rüütelkondadesse. Eesti- ja Liivimaal elas ka šotlastest linnakodanikke.

Šoti päritolu mõisaomanike järgi on Eestis nime saanud vähemalt kaks asulat: Purdi (Burt) ja Vorbuse (Forbes).

Šotimaal sündinud Venemaa admiral Samuel Greigh (1735–1788, pildil) on maetud Tallinna toomkirikusse, kuhu talle Katariina II soovil püstitati uhke hauamonument.

Eestis tegutseb Eesti Šoti Kultuuriselts, mille eesmärk on tutvustada Eestis šoti kultuuri ning arendada huvitegevust ja kahe maa vahelisi kultuurisuhteid. Šoti kultuuriselts on korraldanud Haapsalus šoti kultuuripäevi ja muid üritusi. Loe edasi ...

21. nädal

Abakala (Abramis ballerus, sünonüüm Ballerus ballerus) on karpkalalaste sugukonnast latika perekonda kuuluv kala liik.

Esimesena kirjeldas abakala teaduslikult Karl Linné 1758.

Abakala on latikaga sarnane kala, kelle levilasse kuuluvad Läänemerre, Musta merre, Põhjamerre ja Kaspia merre suubuvad suured jõed. 20. sajandi alguses arvukalt väljapüütud abakala on tänapäevaks oma tööndusliku tähtsuse praktiliselt minetanud.

Eestis on abakala välja surnud. Viimased isendid püüti meil 19. sajandil. Peipsi järves arvukalt esinenud abakala kadus sealt 1850. aastatel.

Abakala eelistab elupaikadena madalikke läbivaid suuri aeglase vooluga jõgesid, kuid teda võib esineda ka eutroofsetes järvedes. Toiduks on talle peamiselt zooplankton. Loe edasi ...

22. nädal

Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206. või 1208. kuni 1227. aastani, mil kõik eestlased olid alistatud. Peamine ajalooallikas selle kohta on Henriku Liivimaa kroonika.

Praeguse Läti ja Eesti ala ristiusustamine algas 1180. aastatel. 1190. aastate lõpus kasvas see üle ristisõjaks. 1201 asutati Riia linn, millest sai Riia piiskopkonna keskus ja ristisõjakäikude peamine lähtekoht. 1206. aastaks ristis ja allutas (ristimine oli ühtlasi võimu kinnitamise akt) piiskop Albert peamiselt Saksamaalt värvatud ristisõdijate ja sõjategevuse hõlbustamiseks loodud Mõõgavendade ordu toel enda võimule liivlased, kes edaspidi osalesid sõdades piiskopi ja ordu teenistuses.

Mõõgavendade Ordu sõlmis sõjalise liidu Tālava latgalitega, kellega koos alustati 1208. aastal sõda ugalaste vastu, mis esialgu piirdus üksikute vastastikuste sõjakäikudega. 1210. aastal saavutasid eestlased, peamiselt ugalased Ümera lahingus võidu, mis nende võitlusvaimu tõstis. Loe edasi ...

23. nädal

Indoneesia on Kagu-Aasias olev riik, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. Koloniaalajastul kasutati Indoneesia piirkonna kohta nimetust Hollandi India.

Indoneesia asub 17 508 saarel ja koosneb 34 provintsist. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Indoneesias 237,6 miljonit inimest ja elanike arvult on riik maailmas 4. kohal. Muslimite arvult on Indoneesia maailmas esikohal. Indoneesia on vabariik valitava presidendi ja seadusandliku võimu esindajatega. Riigi pealinn on Jakarta. Riigil on maismaapiir Malaisia, Ida-Timori ja Paapua Uus-Guineaga. Naabermaade seas on veel Singapur, Filipiinid, Austraalia ja Indiale kuuluvad Andamani saared. Indoneesia on ASEAN-i ja G-20 liige. Sisemajanduse kogutoodangu järgi on Indoneesia maailmas 16. kohal, kuid SKT poolest elaniku kohta alles 154. Loe edasi ...

24. nädal

Barringeri kraater USA-s Arizonas tekkis 50 tuhat aastat tagasi, kui Maaga põrkas kokku 50 m läbimõõduga keha. See näitab, et Päikesesosteemi akretsioon ei ole veel lõppenud.

Päikesesüsteemi teke algas 4,6 miljardit aastat tagasi, kui hiiglasliku molekulaarpilve väike osa iseenda raskuse all kokku langes. Suurem osa massist kogunes kokkulangenud piirkonna keskele, kus tekkis Päike; ülejäänud massist moodustus protoplanetaarne ketas, millest arenesid planeedid, nende kaaslased, asteroidid ja teised väikesed Päikesesüsteemi taevakehad.

Päikesesüsteem on pärast teket väga palju muutunud. Pöörlevatest gaasi- ja tolmupilvedest on moodustunud hulgaliselt planeetide kaaslasi. Lisaks on osa kaaslasi moodustunud planeetidest kaugemal ja hiljem nende gravitatsiooni mõjul kinni püütud. Mõni kaaslane, näiteks Kuu, võib olla aga tekkinud kokkupõrke tagajärjel (seda kirjeldab hiiglasliku kokkupõrke hüpotees). Taevakehad on sageli omavahel kokku põrganud. Planeetide asukohad on gravitatsioonilise vastastikmõju tõttu korduvalt muutunud, eriti Päikesesüsteemi varajasel arenguetapil.

Umbes 5 miljardi aasta pärast Päike jahtub ja paisub praegusega võrreldes paljukordseks (muutudes punaseks hiiuks), mille järel heidab planetaaruduna kõrvale väliskihid ja muutub valgeks kääbuseks. Kauges tulevikus vähendavad mööduvad tähed aegamisi Päikese mõju planeetidele. Mõni planeet hävib ja mõni liigub tähtedevahelisse keskkonda. Kümnete miljardite aastate pärast ei tiirle Päikese ümber ilmselt enam ükski praegustest taevakehadest. Loe edasi ...

25. nädal

Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Hariliku kuuse levila on üsna suur. Ta kasvab Euroopa põhja-, kesk- ja idaosas. Levila ulatub põhjas igikeltsa piirini, lõunas Põhja-Kreekani ja läänes Keskmassiivini Prantsusmaal. Idapiiri on raske määratleda, kuna harilik kuusk annab hübriide siberi kuusega. Siberi kuuske peavad paljud botaanikud aga hariliku kuuse alamliigiks.

Harilik kuusk on Eesti ainus looduslik kuuseliik ja leviku järgi männi ja kase järel kolmas puuliik meie metsades. Kuusk talub varju ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub välja teisi puuliike.

Soodsatel tingimustel võivad üksikud käbid tekkida 15 aasta vanustele puudele. Seemnete idanevus on üldjuhul suur ja säilib 4–5 aastat (idanevus väheneb järk-järgult). Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400–500 aastat vanaks.

Kuusk on levinud jõulupuu. Loe edasi ...

26. nädal

Saaremaa mäss (ka Saaremaa ülestõus) oli Eesti Ajutise Valitsuse ja mõisnike vastane mäss Saare maakonnas 16.–21. veebruaril 1919.

Esimene maailmasõda ja Saksa okupatsioon tekitasid Saaremaal raske majandusliku olukorra. Kui piirkond läks sõja järel Eesti Vabariigi koosseisu, siis loodeti, et uus valitsus annab vaesuse ja toidunappuse leevendamiseks maapuuduses talurahvale mõisnike maid. Otsus maareformi arutamine Asutava Kogu kokkukutsumiseni edasi lükata, elanikelt vilja rekvireerimised ja teised võimude sammud tekitasid inimestes aga pettumuse ning arusaama, et Eesti valitsus on mõisnikesõbralik ja et selle peale loota ei saa. Valitsuse- ja mõisnikevastase meeleolu levimisele aitasid kaasa kohalikud enamlusmeelsed inimesed. Enamlaste endi rolli kohta mässu puhkemises on aga avaldatud vastandlikke seisukohti. Mässu otseseks ajendiks sai valitsuse ebapopulaarne otsus sunniviisilise mobilisatsiooniga Saaremaa mehi värvata, et neid Nõukogude Venemaaga sõdivasse Eesti sõjaväkke saata. Loe edasi ...

27. nädal

Itaalia, ametliku nimega Itaalia Vabariik (itaalia keeles Repubblica Italiana), on riik Euroopas.

Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari.

Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Šveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavidena asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid.

2015. aastal oli Itaalia majandus maailmas 12. ja Euroopas 4. kohal. Itaalia inimarengu indeks on 0,872 ja oodatav eluiga 82,4 aastat (2014. aasta seisuga). Itaalia on Euroopa Liidu, NATO, Euroopa Nõukogu ja OECD asutajaliige, samuti G7, ÜRO ja Schengeni viisaruumi liige. Itaalias asub riikidest enim UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvaid objekte ja riik on turistide külastatavuselt maailmas 5. kohal. Loe edasi ...

28. nädal

Marssal Mannerheimi äsjaavatud ratsamonument aastal 1960

Marssal Mannerheimi ratsamonument (soome keeles Marsalkka Mannerheimin ratsastajapatsas) on Soome presidendi marssal Carl Gustaf Emil Mannerheimi ratsamonument Helsingi kesklinnas.

Kuju autor on skulptor Aimo Tukiainen. Monument avati Mannerheimi sünniaastapäeval 4. juunil 1960.

Seda, miks mälestusmärk pidi olema just ratsamonument, põhjendati ühest küljest asjaoluga, et Mannerheim oli ratsaväelane. Teisest küljest on traditsiooniliselt riigimehi ja väepealikuid hobuse seljas kujutatud, Soomes aga polnud veel ühtki ratsamonumenti.

Mannerheimi ratsamonument on üks Helsingi tuntuimaid vaatamisväärsusi. Monumendi jalamile viiakse lilli Mannerheimi sünniaastapäeva ja Talvesõja lõppemise mälestuseks.

Mannerheimi 100. sünniaastapäeval 4. juunil 1967 ilmus monumenti kujutav postmark. Loe edasi ...

29. nädal

Gemmatimonas aurantiaca on gramnegatiivne aeglaselt kasvav polüfosfaati akumuleeriv fakultatiivne aeroobne bakter, mis kuulub hõimkonda Gemmatimonadetes.

Liik leiti Jaapanist reoveest fosforit eemaldava puhastusseadme aktiivmudast 2003. aastal. Ribosomaalse DNA analüüsil leiti see olevat teistest tuntud bakteritest geneetiliselt sedavõrd erinev, et selle tarbeks moodustati eraldi hõimkond.

Rakud on pulgakujulised, laiusega 0,7 μm ja pikkusega 2,5–3,2 μm. Neil esinevad viburid ja seega on nad liikumisvõimelised.

Kolooniad kasvavad aeglaselt: pärast kahenädalast inkubatsiooni on tüve T-27^T kolooniad ainult 1–2 mm läbimõõduga. Kujult on nad ümmargused, pealt siledad ja kergelt oranžikad. Pigmenti kolooniatest kasvukeskkonda ei difundeeru. Rakud endospoore ei moodusta. Loe edasi ...

30. nädal

Aastal 1772 toimunud esimene Poola jagamine oli esimene kolmest jagamisest (ehk riigi osalisest annekteerimisest), mis aastaks 1795 tegid Rzeczpospolitale lõpu. Esimese jagamise peamiseks motiiviks olid Venemaa võimu kasv, mis hakkas ohustama Preisimaad ja Habsburgide Austria keisririiki. Kuna Poola ei suutnud end tõhusalt kaitsta ja riigis olid juba varem võõrväed, siis oli ka Seim sunnitud aastal 1773 nende kolme välisriigi korraldatud Jagamisseimi istungitel selle ratifitseerima.

Esimesel jagamisel kaotas Rzeczpospolita 211 000 km² maad (30% oma territooriumist) ja 4–5 miljonit elanikku, mis on ligikaudu kolmandik 14 miljonist, mis oli Poola rahvaarv enne jagamist.

Poola jaganud riike hakati selle aladel hiljem nimetama kolme musta kotka liiduks (kõigi jagamisel osalenud riikide vappidel oli musta kotka kujutis, sellal kui Poola vapil on kujutatud valget kotkast). Loe edasi ...

31. nädal

Hüljatud nõukogude piirivalvetorn Bolšoi Berjozovõi saarel

Bolšoi Berjozovõi (ajalooliselt ka Koivisto) on Läänemeres, täpsemalt Soome lahes asuv Koivisto saarestiku hulka kuuluv saar. Saare pindala on 24 km² ja kõrgeim tipp küündib 44 m üle merepinna.

Halduslikult kuulub ta Venemaal Leningradi oblastis oleva Viiburi rajooni koosseisu ja on piiriala, kuhu minekuks peab FSB loa saama. Mandrist on Bolšoi Berjozovõi umbes 3,5 km kaugusel, saarele lähimast asulast Primorskist eraldab saart Björkösundi väin. Suuremad naabersaared on saarestiku koosseisu kuuluvad Tiurinsaari kirdes ja Piisaari põhjas. Tegemist on saarestiku ainsa saarega, mis on aastaringselt asustatud.

1976. aastal arvati saar Viiburi looduskaitseala hulka. 1996. aastal loodi Koivisto saarestikust omaette looduskaitseala. Kaitseala loodi, et kaitsta veelindude elupaiku, säilitada ökosüsteemi loomulik veerežiim ja bioloogiline mitmekesisus, kaitsta haruldasi liike ning säilitada vee- ja rannikutaimestikku. Sellest hoolimata on saare elustik analüüside järgi kehvas seisundis ja kohalik looduse tasakaal on haavatavas seisus. Loe edasi ...