Vikipeedia:Nädala pildid 2026

Nädala pildid
2008 – 2009 – 2010 – 2011 2012 – 2013 – 2014 – 2015 2016 – 2017 – 2018 – 2019 2020 – 2021 – 2022 – 2023 2024 – 2025 – 2026 – 2027

Nädala pildid on eestikeelse Vikipeedia avalehel olnud pildid, mis kuuluvad eestikeelse Vikipeedia parimate sekka.

Selles arhiivis on 2026. aastal esilehel olnud pildid.

1. nädal

Muuga laht ehk Randvere laht on Läänemere laht Eesti põhjarannikul Viimsi poolsaare ja Kallavere klindipoolsaare vahel. Laht moodustab Ihasalu lahe edelasopi ja on osa Soome lahest.

Pildil on virmalised Muuga lahe kaldal Maardus 2022. aasta märtsis.

Autor: Maxim Bilovitskiy

2. nädal

Lõke on vabas õhus asuv lahtine tulease. Lõke on lihtne söögiküpsetamisvahend, mille abil saab ka riideid kuivatada, joogivett keeta, hädasignaale anda, metsloomi eemal hoida ja soojust säilitada.

Autor: Urmas Haljaste

3. nädal

California udukogu (ka NGC 1499 või Sh2-220) on emissioonudu, mis asub Perseuse tähtkujus. Udu ergastab selle lähistel asuv O-tüüpi hiidtäht Xi Persei (teise nimega Menkib), mis asub fotol udu kohal. Xi Persei on Päikesest 30 korda massiivsem, 5 korda kuumem ja ligi 300 tuhat korda heledam, olles üks kuumimaid silmaga nähtavaid tähti taevas.

Autor: Nielander

4. nädal

Jäiste laugaste ja lumekirmega kaetud talvine Endla raba matkarada

Autor: Tuuli-Triin Linnas

5. nädal

Okas on nõelja kujuga muundunud leht.

Pildil on hariliku kuuse okka läbilõige mikroskoobi all.

Autor: Taavi Niittee

6. nädal

Niitvälja soo on soo Harju maakonnas Lääne-Harju valla ja Keila linna maa-alal.

Autor: Ivar Leidus

7. nädal

Messier 51 ehk Veekeerise galaktika asub Jahipenide tähtkujus. See oli esimene galaktika, mis klassifitseeriti spiraalgalaktikaks.

Veekeerise galaktika avastas 13. oktoobril 1773 Charles Messier, kes andis sellele oma kataloogis numbri M51. Selle kaasgalaktika M51b avastas 1783. aastal Pierre Méchain. M51 spiraalset struktuuri märkas aga alles 1845. aastal William Parsons 180 cm teleskoobiga.

Autor: Taavi Niittee

8. nädal

Trepp on eri kõrgusel asuvate pindade vahel liikumiseks mõeldud rajatis või tarind, mis jagab vertikaalse vahemaa väiksemateks osadeks horisontaalsete tasapindade ehk trepiastmete abil.

Pildil on Eesti Kunstiakadeemia hoones (endine tehasehoone Põhja pst 7) asuv keerdtrepp.

Autor: Samuel M. Mägimaa

9. nädal

Surusääsklased ehk hironomiidid (Chironomidae) on suur sugukond sääselisi, keda on teada üle 3500 liigi. Väliselt meenutavad surusääsed pistesääsklasi, kuid nad toituvad valmikuna väga harva või mitte kunagi.

Pildil on surusääsklase vastne. Lisaks on näha, millest ta toitub: tema kõhus on karpvähilisi ja üks vetikas (Mesotaeniaceae).

Autor: Janek Lass

10. nädal

Vrakk on algses tähenduses laevahuku tõttu kõlbmatuks muutunud laevakere.

Pildil uurivad merearheoloogid 64 m sügavusel Läänemeres 17. sajandist pärit vrakki.

Autor: Ivar Treffner

11. nädal

Pakri laht (ka Paldiski laht) on laht Läänemeres Põhja-Eesti rannikul. See piirneb idas Pakri poolsaarega ning läänes Väike-Pakri ja Kurkse väinaga.

Pildil on kujutatud looduslik jääskulptuur Pakri lahe rannikul.

Autor: Ivar Leidus

12. nädal

Mulli udukogu on udukogu, mis asub Kassiopeia tähtkujus visuaalselt lähedal hajustäheparvele Messier 52. Selle "mull" on väga massiivse ja kuuma niinimetatud O-tüüpi tähe poolt ümbritsevasse laiemasse molekulaargaasipilve uuristatud umbes 6-10 valgusaastat lai sfääriline võrdlemisi tühi ala. See on ümbritsevat hõredat gaasi enda ees kokku lükanud ja tähe enda kiirgus näib seda seestpoolt valgustavat. Paistab see Mulli sees kõige heledama tähena.

Autor: Taavi Niittee

13. nädal

Peraküla–Aegviidu–Ähijärve matkatee on Eesti pikim tähistatud matkarada kogupikkusega 820 km.

Pildil on vaade matkarajalt Kakerdaja rabas.

Autor: Urmas Haljaste

14. nädal

Restaureerimine ehk ennistamine on ehitise, rajatise või eseme varasema kuju ja/või välimuse taastamine, kaotades hilisemaid sobimatuid täiendusi ja täiendades algseid, kuid kahjustatud või muudetud osi.

Pildil restaureeritakse Toompea tugimüüri.

Autor: Aleksandr Abrosimov

15. nädal

Kultuuriväärtuste konserveerimine püüab tagada pärandi säilimist järeltulevatele põlvedele. Konserveerimisega proovitakse tõkestada pärandi edasist hävimist, kindlustades tehniliselt selle konstruktiivseid ja dekoratiivseid elemente, jättes need muutmata ning säilitades ajaloolise kihistuse.

Autor: Katrina Saar

16. nädal

Mäla kivikalme (ka Ussimätta kivikalme) on muistne kivikalme Saare maakonnas Muhu vallas Mäla külas.

Pildil on droonivaade kalmele ülalt.

Autor: Mairi Kaseorg ja Kristo Oks

17. nädal

Lehis (Larix) on männiliste sugukonda kuuluv heitlehiste okaspuude perekond. Eestisse on lehised sisse toodud, kuid kasvavad päris kenasti.

Pildil on lehise noored emaskäbid.

Autor: Heiti Paves

18. nädal

Kündmine ehk künd on mullaharimisviis, mille käigus pööratakse muld ümber. Küntakse selleks, et mulda külvamiseks või istutamiseks ette valmistada.

Pildil toimuvad Tartumaal Rõhu külas künni maailmameistrivõistlused.

Autor: Ivo Kruusamägi

19. nädal

Kesklinna linnaosa on Tallinna halduslik linnaosa.

Pildil on vaade Tallinna kesklinnale põhjast, Mere puiesteelt.

Autor: Ivo Kruusamägi

20. nädal

Kolga mõis (saksa keeles Kolk, Kolck) oli rüütlimõis (fideikomiss), mis asus Harjumaal Kuusalu kihelkonnas. Nüüdisajal jääb see Harju maakonda Kuusalu valla maa-alale.

Autor: R. Allik

21. nädal

Mägipe on küla Hiiumaal, mis kuni 2013. aastani kuulus Kõrgessaare valda.

Pildil on Mägipe küla tuntuim vaatamisväärsus Kõpu tuletorn.

Autor: Monika Mich

22. nädal

Arheoloogilised väljakaevamised on maapinnalt ülemise mulla- ja/või prügikihi eemaldamine eesmärgiga saada leide, mida saab kasutada arheoloogilisteks uuringuteks.

Autor: Mairi Kaseorg

23. nädal

Lepassaare raudteejaam (varem Vastseliina raudteejaam) on Võrumaal Võru vallas Lepassaare külas asuv raudteejaam.

Autor: Vaido Otsar

24. nädal

Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem.

Pildil on paremal ülal spiraalgalaktika Caldwell 30 ja vasakul all galaktikaparv Stephani kvintett.

Autor: Taavi Niittee

25. nädal

Händkakk (Strix uralensis) on kaklaste sugukonda kaku perekonda kuuluv röövlind. Eesti keeles on händkakku varem kutsutud uurali kakuks ja uraali kakuks, samuti pikksaba-kakuks.

Autor: Vaido Otsar

26. nädal

Aa on Ida-Virumaal Lüganuse valla idaosas Soome lahe kaldal olev küla. Aa asub Põhja-Eesti paekaldal ja seda läbib Tallinna–Narva maantee.

Pildil on Aas asuv kivikalme.

Autor: Ivo Kruusamägi

27. nädal

Võru vanalinna muinsuskaitseala on Võru linnas asuv muinsuskaitseala. Selle pindala on 37,2 ha ja kaitsevööndi pindala on 84 ha.

Pilt kujutab 2022. aastal toimunud lastefestivali.

Autor: Vaido Otsar

28. nädal

Kaigutsi on Hiiumaal olev küla, mis enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus Käina valda.

Pildil on Kaigutsi külas asuv Peetri tuulik.

Autor: Olari Pilnik

29. nädal

Aruheina-viirgpunnpea (Thymelicus sylvestris) on punnpealaste sugukonda kuuluv liblikas.

Autor: Ivar Leidus

30. nädal

Vallikraav on linnuse, kindluse, lossi, muu ehitise või linna ümber kaevatud lai ja sügav kraav, mis võib olla täidetud veega. Ajalooliselt on vallikraavid täitnud kaitse-eesmärki (kaitsekraav). Mõnel pool on vallikraavidega seotud olnud looduslikud või tehisjärved, tammid ja lüüsid. Hiljem on vallikraavidel olnud peamiselt esteetiline tähtsus.

Pildil on Kuressaare piiskopilinnuse vallikraav.

Autor: Monika Michelson-Mõik

31. nädal

Jääkoskel (Mergus merganser) on partlaste sugukonda koskla perekonda kuuluv suur sukelpart.

See, millal pojad kooruvad, sõltub sellest, millal emaslind on hauduma hakanud. Poegade koorumise aeg võib ulatuda mai teisest poolest juuli teise pooleni. Koorunud pojad viibivad pesas 1–2 päeva ja hülgavad siis selle. Nad kargavad pesaõõnest välja ema kutsumise peale.

Autor: Külli Kolina

32. nädal

Harku lubjakivimaardla asub Harjumaal Harku ja Saue vallas. Maardla pindala on 249 ha. Tootsa kihi paksus on 3,3–10,0 m ja geoloogiliselt on see ordoviitsiumi ladestu Kunda, Aseri, Lasnamäe ja Uhaku lademe lubjakivi.

Autor: Tarmo Roop

33. nädal

Väätsa looduskaitseala asub Järvamaal Türi vallas. Kaitseala pindala on 418,4 ha.

Pildil on kujutatud Väätsa raba.

Autor: Vaido Otsar

34. nädal

Maarja-Magdaleena kirik on maakivikirik Tartumaal Tartu vallas Maarja-Magdaleena külas. Kirikut kasutab Maarja-Magdaleena kogudus.

Pildil on lisaks kirikule virmalised ja komeet C 2025 A6 Lemmon.

Autor: Viljam Takis

35. nädal

Keskmäne Suujärv on 1,7 ha suurune düstroofne järv Põlvamaal Räpina vallas endises Veriora vallas Meenikunna rabas. Järv on osa Meenikunno looduskaitsealast.

Autor: Külli Kolina

36. nädal

Eesti Üliõpilaste Seltsi maja on hoone Tartus aadressil Jaan Tõnissoni tänav 1, mis kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsile.

Pildil on EÜS maja vapitoa panoraamvaade.

Autor: Lauri Veerde

37. nädal

Tahkuna looduskaitseala on Hiiumaa põhjaosas Tahkuna poolsaarel asuv looduskaitseala pindalaga 18,8 km². Kaitsealal asub Hiiumaa ainus loodusreservaat.

Autor: Margus6

38. nädal

Vanades elektroonikaseadmetes, näiteks telerites, kasutati suuri tantaal- ja nioobiumkondensaatoreid. Kui eemaldada polümeerkest ja puhastada kuiv elektrolüüt, leiate seest anodeeritud nioobium- või tantaalsüdamiku, nagu fotol näha. Metalli pinnavärv on tingitud õhukesest oksiidkilest, mis tekitab valguse interferentsiefekti. Metallil endal on pinna maksimeerimiseks käsnjas struktuur. Suure lilla kondensaatori mõõtmed on 4x3 mm. Tänapäeval on sellised kondensaatorid tantaali ja nioobiumi kõrge hinna tõttu palju väiksemad.

Autor: Maxim Bilovitskiy

39. nädal

Koluvere piiskopilinnus (saksa keeles Lode, Schloß Lode; soome keeles on kasutatud ka Lukkolinna) on Läänemaal Lääne-Nigula vallas (kuni 2017. aastani Kullamaa vallas) Risti–Virtsu maantee ääres asuv endine Saare-Lääne piiskopilinnus.

Autor: MinuHiiumaa

40. nädal

Eesti Kirjandusmuuseum on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riiklik teadus- ja arendusasutus Tartus, mis ühtlasi täidab riigi keskse mäluasutuse ülesandeid, hallates olulisi kultuuriloo ja rahvaluule (folkloristika) teadusarhiive ning eesti rahvustrükise- ja vanaraamatukogusid ning tagades nende arendamise, täiendamise, säilimise ja kättesaadavaks tegemise.

Pildil on kirjandusmuuseumi hoonel asuv stukkdekoor.

Autor: Ivo Kruusamägi

41. nädal

Pühajärve sõjatamm asub Pühajärvel.

Tamm on nime saanud 1841. aastal toimunud talupoegade vastuhakust Pühajärve mõisniku vastu.

Tamme ümbermõõt on tamme juures oleva teabetahvli järgi 698 cm ja kõrgus 22 meetrit. Tema vanus arvatakse olevat 300-400 aastat.

Autor: Janno Loide

42. nädal

Koeru on alevik Järvamaal Järva vallas. Koerus asus enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal Koeru valla keskus.

Autor: Olari Pilnik

43. nädal

Vahastu kalmistu on kalmistu Raplamaal Rapla vallas Vahastu külas. Kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini 2017. aastal asus ta Kaiu vallas.

Kalmistu asub Vahastu kiriku juures, mis valmis 1883. aastal Türi abikirikuna. Samasse aega jäi ka kalmistu avamine.

Autor: Kairi Kalmann

44. nädal

Lohusalu laht asub Soome lahes ja jääb halduslikult Lääne-Harju valda. Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsusreformini asus ta Keila vallas.

Pildil on virmalised vaadatuna Keila-Joa alevikust Lohusalu lahe ääres.

Autor: Tarvo Kuus

45. nädal

Pruunkaru on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Karu on kõigesööja, kuid valdava osa tema toidust moodustavad marjad, seened, seemned ja putukad.

Autor: Feliks Sarv

Vaata ka

• Vikipeedia:Nädala piltide valimine
• Vikipeedia:Nädala artiklid 2026
• Vikipeedia:Kas teadsid 2026